2.7 MAAVARADE KAEVANDAMINE

Pool Euroopa maavarade nõudlusest tuleb ehitussektorist.[215] Ehitusmaterjalide tootmine on osa ehituse keskkonnajalajäljest. Suur osa ehitusmaterjalide tootmisest saab alguse maavarade kaevandamisest. Maavarade kaevandamise süsinikujälge tuleb muuta senisest olulisemalt loodushoidlikumaks. Kaevandamisega seotud keskkonnahäiringu viimine võimalikult väikseks on üks peaülesandeid. Tulemusena peab vähenema ehituse süsinikujälg. 

VÄLJAKUTSED

Kaevandamine ei ole efektiivne ning kaevist ei väärindata piisaval määral. Maavarade kaevandamine on olemuslikult enamasti seotud keskkonnahäiringuga, mida täielikult vältida ei ole võimalik. Kaevandamise tagajärgi keskkonnale ei õnnestu ka täielikult kompenseerida. Samas ei ole võimalik loobuda kaevandamisest, kui tahame elada arenevas ja uuenduslikus ühiskonnas. Ehitusmaavaradest on Eestis traditsiooniliselt kaevandatud liiva, kruusa, savi, paekivi (lubjakivi ja dolomiiti) (vt koguseid tabelitest 12 ja 13). 

Tabelid 12–13. Kaevandatavad maavarade kogused ja nende süsinikujälg.[216]

Süsinikujälje optimeerimise seisukohalt on ehituses ja tööstuses vajalike maavarade võimalikult kohalik kaevandamine oluline, sest nii jääb ära liigsest transpordist põhjustatud heide. Maavarade kaevandamine jätkub pikemas perspektiivis ja seetõttu tuleb maavarade varustuskindlus tagada võimalikult väikese süsinikujäljega.

Tähtis on, et kaevandamise käigus kasutatakse ära kogu kaevis ja kõrvalproduktid. See puudutab ka põlevkivi kaevandamisel kaasneva aheraine kasutamist taristuehituses seni, kuni jätkub põlevkivi väärindamine meie tööstuses. Kaevandamismahte (ja seeläbi süsinikujälge) saab vähendada, kui ehitusmaterjalide tootmises ja taristuehituses rakendatakse tunduvalt rohkem ringmajandusel põhinevat. Heaks näiteks on siin nii tekkiva kui ka varem ladustatud põlevkivituha väärindamine ehitusmaterjalitööstuses. 

Tulevikus sõltub kaevandavate maavarade kogus sellest, milline on nende vajadus, kaevandamise ja edasise töötlemise süsinikujälg. Kaevandamise süsinikujälge mõjutab enim kasutatavate kütuste süsiniku heitkogus. Seetõttu on oluline kasutada kaevandamisel ja kaevise edasisel käitlemisel eelkõige fossiilkütustevabu tehnoloogiaid.

Praegu peamiselt fossiilkütuseid tarbiv kaevandustehnika on takistuseks, liikumaks süsiniku heitkoguse vähendamise suunas. Et kaevandamine on kapitalimahukas ettevõtmine, nõuab uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevõtt suuri investeeringuid ja nende piisavat tasuvusaega.

Varasematel aastatel on suur osa Eesti ehitusmaterjalitööstuse tarvis kaevandatud lubjakivist läinud tsemendi tootmiseks. Enam tsemendi tootmiseks vajalikku klinkerit ja lubjakivi Eestis ei kaevandata, vaid need imporditakse. Selle võrra vähenevad kaevandusmahud. Edasised kaevandusmahud sõltuvad materjalide vajadusest, aga ka ehitusmaterjalitööstuses kasutatavatest kütustest ja tehnoloogiatest. Need peavad tagama kogu ahela võimalikult väikese süsinikujälje, konkureerides imporditavate alternatiividega. Kütuste kasutamisel saame juhinduda energia teekaardis seatud eesmärkidest, liikumaks eemale fossiilkütustest. Tehnoloogilised uuendused, näiteks süsiniku kogumine ja säilitamine (CCS), on otsustavaks meie maavaradel põhineval ehitusmaterjalide tootmisel ja sellest sõltuvate kaevandamismahtude edasisel arengul. 

Seetõttu peame mõtlema ja kaevandama senisest keskkonnahoidlikumalt, väärindama kaevist võimalikult palju ning suurendama sihikindlalt ringmajanduse osa igapäevaelus. 

VISIOON 2040

Eestis väärindatakse meil kaevandatud maavarasid täies ulatuses ning oleme tõusnud Euroopas ja maailmas tippu tõhusa ja keskkonnasõbraliku kaevandamisega. Tehnoloogia arengul ning riigi uuendatud seadusandluse ja uute toetuste mõjul ei teki nullfraktsiooni: ühest kopatäiest dolomiidist, lubjakivist ja muust materjalist võetakse välja kõik, mis võtta annab, selmet väiksemaid saadusi lihtsalt ära visata. Kaevandamisest tulenevaid loodusmõjud kompenseeritakse. Liikuvuse korraldamisel lähtutakse ühe parameetrina ka sellest, et viia uute maavarade vajadus miinimumini. Vanad kaevandused taastatakse võimalikult suure süsiniku siduvusega aladeks. Eesti maavarade kasutusefektiivsus on vähemalt Euroopa keskmisel tasemel, maavarasid kasutatakse säästlikult, maksimeerides materjalide taaskasutust ja ehituskonstruktsioonide kestlikkust, minimeerides konstruktsioonide elutsüklipõhist keskkonnajalajälge ja jäätmete teket. Kaevandamisest tekkivad keskkonnakahjud kõrvaldatakse, karjäärid taastatakse liigirikkust maksimeerides ja elukeskkonda parandades.

VÕIMALUSED

Loodussõbralik lähenemine võimaldab jätkata eluks vajaliku toorme hankimist ja vähendada kaevandamise halba kuvandit ühiskonnas. Kaevandamise suurimaks süsiniku heitkogust tekitajaks on olemasolev fossiilkütustel põhinev tehnika ja tehnoloogia. Seetõttu on liikumine süsinikheiteta energia kasutamise suunas ülioluline, et tagada süsinikujälje vähendamist. Tuleb luua võimalusi ja kasutada juba praegu rohelisel elektrienergial töötavaid tootmisliine ning võtta kasutusele fossiilkütustevaba liikuvtehnika selle arenedes. Peame suurendama tootmise efektiivsust, vähendades energiakulu toorme hulgale.

Juba on võimalik soetada elektrienergial põhinevaid tootmisliine. Nende rakendamine annab efekti, kui saame kasutada süsinikuvaba elektrienergiat. Kaevandajatele peaks selliste võimaluste kohene kasutuselevõtt olema motiveeriv ja andma konkurentsieelise. Sellised sammud vähendaksid kaevandamise halba keskkonnamõju ja kuvandit. See omakorda võib tõsta sektori uue tööjõu värbamise potentsiaali. 

Kaevandustehnika tootjad on liikumas kindlalt fossiilkütustevaba tehnika arendamise suunas. Näiteks lubab üks juhtivatest tootjatest Liebherr aastaks 2030 mitmesugustel süsinikuvabadel kütustel töötavaid kaevandusseadmeid. Ka teised tootjad, näiteks Volvo, liiguvad samas suunas.

Kaevandussektori ülesanne on kaasa minna uuendusega ja kavandada tuleviku investeeringud selles suunas. 

Jälgides kaevandamise tulevikuvõimalusi ja soovitusi ning võttes arvesse lähiaastatele kavandatavaid suurprojekte, nagu Rail Baltic, mis suurendab kaevandamise vajadust ja Energiasalve, millega kaasneb gneissi kaevandamine, on tabelites 14 ja 15 esitatud ehitusmaavarade kaevandamise prognoositavad mahud koos sellest tingitud süsinikuheitega. Teedeehituse prognoosimisel on kasutatud 2+1-sõiduradade arvu. Arvutustes on kasutatud lammutusjäätmeid 2% ulatuses lubjakivi asendamiseks ning lammutusjäätmeid ja aherainet 15% ulatuses kruusa asendamiseks. Liiva on 5% ulatuses asendatud jäätmete pesemisel saadava kiviliivaga.

Tabelid 14-15.  Prognoositavad kaevandatavate  maavarade kogused ja nende süsinikujälg

SOOVITUSED

2.7.1 Erasektor asendab masinad ja seadmed, mis töötavad ainult fossiilkütustega, süsinikujälge vähendatakse 2030. aastaks 15% ja 2040. aastaks 50%. 

Kaevandajad peavad vähendama süsinikujälge kogu kaevandusprotsessis: tuleb arvutada protsesside energiakulu, selle süsinikujälg ning kasutama seal, kus võimalik, rohelist energiat. Vaheetapiks on hübriidtehnoloogia, mis on juba turul olemas. Tehnoloogia arenedes saab aina enam loobuda fossiilenergiast.

Kes: erasektor, kaevandusettevõtted
Millal: 2030–2040

2.7.2 Kaevandamismahud viiakse miinimumini tänu sellele, et kaevist väärindatakse täies ulatuses
Esmatähtis on vähendada vajadust uute materjalide kaevandamise järele. Seda saab teha lammutusjääkide taaskasutuse ja ringmajandusliku ehituse abil. Seejärel tuleb suurendada peenosise kasutust ehitusmaterjalide tootmiseks ja taristuehitusel. Teistes riikides kasutatakse kaevist juba praegu maksimaalset, näiteks Inglismaal. Selleks vajalike tehnoloogiate arendamine peab toimuma koostöös teadusasutustega. Täielik väärindamine vähendaks süsinikujälge ja tõstaks ettevõtete käivet. 

Kes: erasektor, arendustööd veavad Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit 
Millal: 2030

2.7.3 Riik kaasajastab kaevandamisõiguse tasu madalsüsinikehituse põhimõtetega

Iga Eestis ehitusmaterjale kaevandav ettevõte peab iga kaevandatud maavara kuupmeetri eest maksma kaevandamisõiguse tasu. Maavarad on riigi omad. Kehtiv erand on liiva- ja kruusakaevandused eramaal. Riik peab vaatama üle, mida tuleks muuta kaevandamisõiguse tasus, nii et maks kehtiks kõigile esmatoorme kaevandajatele, ning kuidas peaks kaevandamisel süsinikujälge mõõtma (nt kasutatav energia, masinad). Riik saaks kaevandusõiguse tasu vähendamise kaudu motiveerida kaevandajaid vähendama süsinikujälge, sidudes tasu määra süsinikuemissiooniga.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal: 2023

2.7.4 Töö lõpetanud karjäärid muudetakse eelistatult tagasi metsaks, et süsinikku siduda

Peale kaevandamise lõpetamist karjääride ala korrastatakse. Võimalusel eelistatakse loodusliku seisundi taastamist eelkõige alade metsastamisega: nii taastame looduse süsiniku sidumise võime. Juhul kui metsastamine ei ole võimalik, tuleks kaevandusalad taastada selliselt, et korrastatud ala toetaks loodusrikkust. Heaks näiteks on märgalade või veekogude tekitamine, sest peale kaevandamist vahepeal alandatud põhjavee tase taastub.

Kes: Keskkonnaministeerium töötab välja tegevuskava ja juhised 
Millal: 2023

2.7.5 Riik soodustab põlevkivi aheraine ja põlevkivituha väärindamist 

Praeguste teadmiste ja oskuste juures on võimalik vähendada teedeehituse süsinikujälge, kui kasutada teetammi ehitusel põlevkivi aherainet ning asfaldi tootmisel ja tee stabiliseerimisel põlevkivituhka. Keskkonnale ja majandusele oleks veelgi kasulikum vaadata neid tööstusjäätmed kui materjalipanka ja uurida, milliseid keemilisi elemente oleks tulus välja väärindada. Näiteks põlevkivituhas on alumiiniumi, magneesiumi ja räni. Nende materjalide hind on kümneid kui mitte sadu kordi kõrgem kui teetammi täitematerjalil. Alles siis, kui väärtuslik on välja võetud, on mõistlik alles jäänud väheväärtuslikku jääki kasutada ära täitematerjalina. Riik peab koostöös kohalike omavalitsustega enne iga uue kaevanduse avamise taotluse rahuldamist analüüsima, kas uue kaevanduse asemel on võimalik kasutada põlevkivi kaevandamisel või töötlemisel tekkinud kõrvalprodukte. Kokkuhoitav süsinikujälg peab olema määrav otsustuskriteerium.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab välja otsustusjuhise ja jagab seda Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. 
Millal: 2023

2.7.6 Riik soodustab hoonete lammutamisel saadava mineraalse teisese toorme kasutamist nii hoonete kui ka rajatiste ehitamisel

2050. aastaks lammutatakse prognooside kohaselt ligemale veerand teekaardi koostamise ajal Eestis olevatest hoonetest. Hoonete lammutamise põhjused võivad erineda, kuid peamiselt on tegu kahaneva rahvastikuga piirkondade tühjenevate hoonetega, mille lammutamisel tekib suurtes kogustes betooni, silikaatkivi, keraamilisi telliseid, gaassilikaltsiiti, keraamikat, mullbetooni jms, mida saab purustatuna kasutada teisese toormena nii taristu- kui ka hooneehituses (hoonete alused ja vundamendid, betooni peen ja jäme täitematerjal, ehitusplokkide täitematerjal jms). 

Et suurimad toormekogused on vajalikud taristu (nt Rail Baltic ja tavaraudteed) ehitamiseks, tasub välja selgitada lammutatavate hoonete asukohad võrdluses peamiste uute tee- ja raudteetrassidega, vähendamaks nii kaevandatava esmatoorme koguseid kui ka täitematerjalide transpordist tulenevat keskkonnamõju. Suund peaks olema täitematerjalide kasutamise optimeerimine, tulenevalt mõjuva koormuse suurusest, iseloomust (staatiline või dünaamiline) ning keskkonnatingimustest (temperatuur, niiskus).

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal: 2025

2.7.7 Riik soodustab ringmajandust ehitusmaterjalide kaevandamisel ja valmistamisel

Maavarade kasutamise ja kaevandamise eesmärgiks peaks olema nende uute maavaravarude kasutusse võtmise minimeerimine, konstruktsioonide ja rajatiste kui terviku elutsükli keskkonnamõju minimeerimine ning ringmajanduslike põhimõtete rakendamine ehituses. Selleks tuleb välja töötada ja rakendada sellised tehnilised lahendused, mis arvestaksid muuhulgas alternatiivsete materjalide olemasolu, fossiilsete allikate kasutamisel põhinevate materjalide kasutamise asendamist taastuvatel loodusvarade kasutamisel põhinevate materjalidega, ehitus- või tööstustehnoloogilise protsessi käigus tekkiva materjali kasutusvõimalusi. Uusi maavaravarusid võetakse kasutusse alles siis, kui muud lahendused on ebamõistlikult kallid või nendest valmistatud toodete elutsüklipõhine keskkonnamõju on suurem alternatiivse materjalikasutuse vastavatest näitajatest.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab välja otsustusjuhise ja jagab seda Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.
Millal: 2023

[215] City Policy Framework. Carbon Neutral Cities Alliance, One Click LCA, Architecture 2030 (2022). https://www.embodiedcarbonpolicies.com.
[216] Andmete kohta vt ptk-st “Lisad” esitatud mudelist.