1.8.3 Planeerimise ja liikuvuse mõõtmine

Suur osa ehitussektori keskkonnamõjudest on seotud ruumilise planeerimise ja liikuvusega. Linnades, sealhulgas Tallinnas ja Tartus, moodustab transpordiga seotud heitkogused kõige suurema osa (u 40%) kogu linna heitgaaside hulgast.[66] Valdav osa transpordisektori heitgaasidest tuleneb sõiduautodest ja kergveokitest linnatänavatel.

Kui palju, kuidas ja kuhu inimesed linnas liiguvad, lähtub otseselt linna ruumilisest struktuurist ja maakasutuse mustrist. Ehitise asukoht määrab selle, kuidas hoone tulevased kasutajad sinna ligi pääsevad ja sealt igapäevastesse sihtpunktidesse liiguvad. Kodu ja töökoha vaheline liikumine hõlmab ainult kolmandiku kõigist liikumistest. Tervelt kaks kolmandikku kõigist liikumistest on seotud isiklike käikudega, nt pere eest hoolitsemisega ja vaba aja veetmisega. Seepärast ongi liikuvus otseselt seotud ruumilise struktuuriga (ehk kus erinevad maakasutused paiknevad). Et saavutada liikuvusega seonduvate heitgaaside vähenemist, on tarvis vähendada autoga liikumiste hulka ja suurendada keskkonnasõbralike liikumisviiside võimalusi. Et parandada säästvate liikumisviisidega ligipääsu nii töökohtadele, koolidele kui ka igapäevastele kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtetele, peab uushoonestust suunama olemasolevate sihtpunktide ning ühissõidukipeatuste lähedale (jalgsikäigu kaugusele). Ehitusmahtu tuleb kasvatada just suurema suutlikkusega liinide (rong, tramm, ekspressbuss) peatuste läheduses. Samal ajal tuleb laiendada ka ühistranspordivõrgustikke.

Planeerimise ja liikuvuse hindamise mõõdikud

Tagamaks, et uusehitised võimaldaksid nende kasutajatel võimalikult palju säästvate liikumisviisidega liigelda, peame jälgima mõõdikuid, mis lubaksid tulemusi ajateljel vaadelda ja võrrelda, kas liigume väheneva või hoopis suureneva transpordi CO₂ mahu suunas. Soovitame kasutusele võtta kolm keskset mõõdikut: 1) liikumisviiside jaotus, 2) Eesti autopark ja autopargi läbisõit ning 3) ligipääsetavus sihtpunktidesse ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga. Esimesed kaks jälgivad autostumise olukorda ja planeeritud kahanemist – neid on võimalik juba praegu olemasolevate andmetega mõõta. Kolmas mõõdik, mis keskendub loodussõbralike liikumisviiside ligipääsetavuse mõõtmisele, selgitab välja võimalikke liikumisi: kui lihtne on uutest hoonetest peamiste sihtpunktideni jõuda jalgsi, ratast või ühistransporti kasutades. Soovitame välja töötada detailse metodoloogia ja kasutajasõbraliku tööriista, mille alusel saaks Eestis iga uue või planeeritava hoone juures esmalt mõõta, kuidas pakutava hoone asukoha ja planeeritud funktsiooni korral hakkab tõenäoliselt välja nägema liikumisviiside jaotus, ning teisena kuvada, kas planeeritav arendus liigutab liikuvusega seotud CO₂ mahtu säästlikuma liikuvuse suunas. 

Mõõdikuid soovitame rakendada linna ja valla tasandil. Eestis on 47 linna, milles elas 2021. aastal 65,7% Eesti elanikkonnast.[67] Kuid linnade liikuvus on ka tihedalt seotud nende tagamaadega, ümberkaudsete valdadega. Linnades ja neid vahetult ümbritsevates valdades elab üle 90% Eesti elanikkonnast. Soovitatud liikumisviise ennustava tööriista rakendamine linnade ja valdade tasandil hõlmaks seega pea kogu Eesti ühiskonda ja ehitussektorit.

Mõõdik 1: liikumisviiside jaotus

Eesti linnad ja vallad võiks igal aastal avaldada liikumisviiside jaotuse tulemused, mis näitavad nii tööle-kooli suunatud liikumisviiside (auto, ühistransport, jalgsi, jalgratas või muu) osakaalu kui ka nendega mitteseotud liikumisviiside osakaalu. Joonisel 8 on näitena toodud Tallinna ja Harjumaa tööle ja kooli suunatud liikumisviiside jaotused aastatel 2000–2016. Sel perioodil on Harjumaa ja Tallinna liikuvus selgelt autostumise ja saastava liikuvuse poole arenenud. Ehitussektori eesmärk uue taristu loomisel on ühissõidukiga, jalgsi ja rattaga liikumiste suurendamine ja autosõitude osakaalu vähendamine. Et enamik liikumisi ei ole töö ja kodu vahel, tuleb avaldada ka kõigi ülejäänute (st mitte ainult töölemineku) liikumiste jaotus.

Tallinna aastasele jaotusele lisaks väärib hea näitena nimetamist Tartu linna reaalajas mõõdetud liikumisviiside jaotus (vt joonis 11), mis põhineb ühissõidukite pileti valideerimise andmetel, liiklusloendustel ning jalgsi ja rattaga liikujate loendustel. Sarnast tööriista soovitame rakendada ka teistes Eesti linnades, kus on olemas ühistranspordisüsteemid.

Joonis 11. Kuvatõmmis Tartu liikumisviiside jaotusest reaalajas.

Mõõdik 2.1: autopark

Autopark näitab sõidukite arvu 1000 elaniku kohta. Statistikaamet avaldab autopargi andmeid riigi tasandil, kuid siinkohal soovitame autopargi andmeid jälgida ka eraldi igas Eesti linnas ja vallas. Alatest 2000. aastate algusest on Eesti autopargi proportsioon olnud suurem kui Euroopa Liidu keskmine. See näitab Eesti kiiret autostumist ja transpordisektorist põhjustatud keskkonnasaaste kasvu.[68][69] Seame eesmärgiks Eesti riigi ja Eesti linnade sisese autopargi vähenemise alla Euroopa Liidu keskmise taseme.

Joonis 12. Harjumaa ja Tallinna liikumisviiside osakaal aastatel 2000–2016. Mõlemas keskkonnas on näha kiiret autostumist. [70]

Joonis 13. Autostumise hulga muutus Eestis. Autode arv 1000 elaniku kohta aastatel 1990–2018.

Mõõdik 2.2: autopargi läbisõit

Erinevalt autopargi suurusest näitab autopargi läbisõit keskmist autoga sõidetud kilometraaži elaniku kohta. 2019. aasta seisuga oli keskmine päevane kilometraaž elaniku kohta 24,02 km.[72] Linnades oli autopargi läbisõit oodatult madalam (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Rakveres keskmiselt 11,7 km päevas elaniku kohta), sest sihtpunktide ruumiline tihedus on suurem ning sihtpunktidesse saab sageli liikuda mitmel moel.

Ehituse teekaardi 2040 autorite eesmärk ei ole mitte luua keskkond, kus tekiks üldine liikumishulga vähenemine, vaid autoga sooritatud liikumiste vähenemine. Seame eesmärgiks tuua kõigi uusarenduste korral (st arendused, mis ehitatakse 2023. aastast 2040. aastani) keskmine kilometraaž elaniku kohta 10 kilomeetrini päevas ning linnades 5 kilomeetrini päevas.

Lahendus: ligipääsetavuse tagamine ühissõidukiga, jalgsi ja jalgrattaga

Et saavutada suurem säästvate liikumisviiside osakaal, peame ehitatud keskkonna loomisel nõudma ligipääsetavust ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga. Nii linna kui ka valla tasandil soovitame kasutusele võtta kaks lihtsat, kuid kõnetavat ligipääsetavuse indikaatorit, mis mõõdavad jalgsi ligipääsu kuni 15 minuti ulatuses ning jalgsi koos ühistranspordiga ligipääsu kuni 30 minuti ulatuses a) töökohtadele ja koolidele ning b) kaubandus-, teenindus-, kultuuri- ja vaba aja sihtpunktidesse. Saadud tulemusi saab esitada mitmel moel: absoluutarvudes (mitu töökohta ja kooli on ehituse asukohast 15 min jalakäigu kaugusel), osakaaluna koguhulgast (mitu protsenti kogu piirkonna töökohtadest ja koolidest on ehituse asukohast 15-minutilise jalakäigu kaugusel) ning ka suhtes auto ligipääsetavusega (mitu protsenti töökohti, mis jäävad autoga 30 minuti kaugusele, on kättesaadavad niisamuti 30 minutiga, kui kombineerida ühistransporti ja jalgsi liikumist). Võrreldes autoga ligipääsetavusele on roheliste liikumisviiside suhteline ligipääsetavus eriti kõnekas näitaja, sest inimesed valivad üldjuhul kiireima, odavama ja mugavaima liikumisviisi, mis neile kättesaadav on. Et liikumiviiside jaotust keskkonnasõbralike viiside poole nihutada, peab ühissõidukiga, rattaga ja jalgsi ligipääsetavus sarnanema mugavuselt autoga liikumisega või sellest veel parem olema. Et tagada roheliikumiste võrdne ligipääs erinevatele ühiskonnaliikmetele (sh vanuse, sissetuleku, rahvuse järgi), soovitame ligipääsetavuste jaotust kuvada ka nende leibkondade rühmade järgi. Pretsedendina esitame  Tartu linna tellitud uuringu parkimiskohtade vajaduse määramisest, mille aluseks kasutati analoogseid ligipääsetavuse arvutusi.[73]

[66] Tallinna Keskkonnaamet (2015).
[67] Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv.
[68] Rita Raudjärv. Taasiseseisvunud Eestit iseloomustab autostumine ja mootorrataste suur levik. Statistikaameti blogilugude sari (02.08.2021). https://www.stat.ee/et/uudised/taasiseseisvunud-eestit-iseloomustab-autostumine-ja-mootorrataste-suur-levik.
[69] Inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilisi valikuid. Peatoim. Helen Sooväli-Sepping. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2020). https://www.2020.inimareng.ee/.
[70] Inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilisi valikuid. Peatoim. Helen Sooväli-Sepping. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2020). https://www.2020.inimareng.ee/.
[71] Mathilde Carlier. Estonia: car ownership per 1,000 inhabitants 1990-2018. Statista (november 2020). https://www.statista.com/statistics/452015/estonia-number-of-cars-per-1000-inhabitants/. 
[72] Kilometraaž on arvutatud Maanteeameti raporti “Autopargi läbisõit 2019” ja Statistikaameti rahvastiku andmete põhjal.
[73] Raul Kalvo. Parkimiskohtade vajaduse määramine Tartu linnas. OÜ inphysica technology (2022). https://tartu.ee/sites/default/files/research_import/2022-04/PARKIMISKOHTADE%20VAJADUSE%20MÄÄRAMINE%20TARTU%20LINNAS_Spreed_20220322B.pdf.