2.11 RINGMAJANDUS

Ringmajandus on osa vastusest, kuidas vähendada süsiniku heitkogust mistahes valdkonnas, kindlasti ka ehituses. Ringmajandus on korduskasutus, taaskasutus ja uuskasutus.[248] Korduskasutus on parim: see on sama asja kasutamine minimaalse töötlusega, näiteks prusside või akende kasutamine ilma funktsiooni ja suurust muutmata. Taaskasutus on laiem: sama asja võidakse kasutada ära materjali kokkuhoiuks ehitusel või tehakse vana asi korda (ettevalmistus korduskasutuseks). Uuskasutus on ringlussevõtt: materjali ärakasutamine uue toote valmistamisel. Ringmajandus ei ole jäätmena põletamine ega ka sel moel energia tootmine. 

Ringmajanduse mõte on vähendada süsinikujälge, vähendades märgatavalt loodusest võetavate n-ö puutumatute (esma)toormaterjalide (ingl virgin materials) kasutamist. Ringmajanduse edendamine on osa riigi selliste strateegiate nagu “Eesti 2035” ja “Eesti 2050” kliimaneutraalsuse täitmisest, sest see vähendab survet loodusele.

VÄLJAKUTSED

Ehitatud ruum annab 40% maailma süsiniku heitkogusest, kliimaeesmärkide saavutamiseks on ülioluline materjale uuesti ringlusesse suunata, sest sekundaarsest toormest materjalide tootmine on 40–90% madalama süsinikujäljega kui looduslikest allikatest pärit toormaterjalid. Ehitussektor on ka suur jäätmetekitaja: 37% Euroopa jäätmetest pärinevad just ehitussektorist. ka Eesti ehitussektor tekitab väga palju jäätmeid. Jättes kõrvale põlevkivitööstuses tekkivad jäätmed, moodustavad ehitusjäätmed 40% kogu Eesti jäätmetekkest, olles sellega suurima jäätmetekkega sektor. 

Millised need jäätmed on? “Ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas on kõige suurem kogus – 62% pinnast, kive ja süvenduspinnast, 14% betooni-, tellise ja plaadijäätmeid, 9% bituumenitaolisi segusid ja tõrvasaadusi ning 8% metalle. Pinnasest, kividest ja süvenduspinnasest 18% moodustavad ohtlike jäätmete hulka kuuluvad kivid, pinnas ja süvenduspinnas, muude jäätmevoogude puhul moodustavad ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeruvad jäätmed alla 1%.”[249]

Joonis 35. Ehitus- ja lammutusjäätmete koguteke aastatel 2010–2020. Eestis kasvab ehitusjäätmete hulk, kui mitte arvestada pandeemia tingitud pausi. Oodata on ehitusjäätmete kasvu, kinnitab riigi jäätmekava 2022–2028.[250] Siia lisandub veel kasutusest väljalangevad amortiseerunud hooned, u 5300 korterelamut (23% kõigist kortermajadest) ning 40 000 üksikelamut.[251]

Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär üle 85%. See on petlik statistiline näitaja, sest lõviosa on tagasitäide, nt maa-alade täitmine või vanade karjääride korrastamine. Seda tuuakse välja nõrkusena: “Väga suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhiat arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete ringlussevõtt materjalina. [..] 2019. aastal kasutati tagasitäiteks ca 36% tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest, samas ringlussevõtu osakaal oli ainult 16%. Vajadusele suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõttu, sh kaaluda eraldi korduskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude seadmist, on juhtinud tähelepanu ka Maailmapanga poolt 2020-2021 läbiviidud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsis.”[252]

Joonis 36. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogutekke, taaskasutuse ja ringlussevõtu kogused tonnides aastatel 2015–2019. Kõrge väärtusega ringlusse võetud ehitusmaterjalide hulk on kujutatud tumedaima rohelisega – see on praktiliselt olematu.[253] Levinuimad ringlussevõtu lahendused on ehitusel-lammutamisel tekkiva betooni kasutamine killustikuna või tagasitäitena. Sel viisil betooni kasutamine on paraku väärtust kahandav ümbertöötlemine (ingl downcycling) ja tsemendi töötlemisest põhjustatud süsiniku emissioone ei vähenda, sest kasutusotstarve muutub.

Suur osa lihtsasti ringlusse suunatavatest materjalidest, nagu plastid, kartong, suunatakse Eestis siiski valdavalt põletusse – seda põhjusel, et ehitusobjektidel liigiti kogumist ei toimu ja hilisem materjalide väljasorteerimine on niivõrd ressursimahukas. Eesti ehitussektor jätab kasutamata ringmajanduse potentsiaali, lastes ringlusse vähesel määral materjali ning müües väärindamata materjali välismaale. Plasti müüakse Baltimaadesse, klaas läheb peamiselt Soome, paber ja papp Leetu ja Soome, metallid Aasiasse. Meil lõigatakse vähesel määral metalli ümber uude mõõtu, kui võimalik. Suurem osa metallidest suunatakse siiski ringlusesse Soome, Saksamaale ja Türki. Betoon purustatakse ning kasutatakse killustikuna või tagasitäiteks. Puit läheb ahju kütteks, kaubaalusteks või saepuruna loomakasvatustele. Võrreldes teiste Põhjamaadega ei toimu Eesti ehitusobjektidel liigiti kogumist ja see vähendab märkimisväärselt ringlusesse suunatavate materjalide osakaalu ja muudab järeltöötlemise ressursimahukaks. Väga lihtsate meetmete toel oleks võimalik suunata ringlusesse enamik ehitusel tekkivatest plastidest ja kartongist.[254]

Jäätmekäitluskulud ei moodusta ehitusobjektidel aga suurt kulu, jäädes eelarvest 1–4% vahele. Muret tekitav on aga ehitusetapis ehitusfirmade vähene valmidus maksta jäätmete liigiti kogumise ja keskkonnateadlike teenuste eest. 46% ehitusfirmadest ei näe sel majanduslikku mõtet, 26% on ükskõiksed.[255] Segaehitusjäätmete ja liigiti kogutud jäätmete süsteem ei ole majanduslikult motiveeriv ning ehitusplatsil, ammugi kogu projekti vaadates, panustada rahaliselt mujale. See iseloomustab üldist üsna kehva keskkonna- ja jätkusuutlikkuse hoiakut Eestis. Ehitusel tekkivate jäätmemassiivide ringlusse võtmise majanduslik ja jätkusuutlikkuse potentsiaal on jäetud siiani erinevate piirangute ja takistuste tõttu Eestis kasutamata. Põhjalikult on hoone lammutamisel saadaolevate materjalide ringlussevõtu potentsiaali analüüsitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning TalTechi korraldatud Kiviõli lammutusuuringus[256] silikaatkividest kortermaja näitel.[257]

Teistes Põhjamaades on erinevalt Eestist ehitusobjektidel liigiti kogumine tehtud kohustuslikuks ja on määratud eraldi ringlusmäärad, mida ehitusettevõtted väga põhjalikult jälgivad. Eraldi tuleb koguda puit, kips, kartong, plastid, ohtlikud jäätmed, betoonpinnased. Skandinaavia näitel võib kindlalt öelda, et sarnaste liigiti kogumise nõuete sisseviimine on võimalik ka Eestis. Oma roll, miks Eestis ehitusobjektidel jäätmete liigiti kogumist ei toimu, on omavalitsustel ja riigi pea olematu järelevalvel. Vähene järelevalve on ka põhjuseks, miks Eestis on viimasel kümnendil tekkinud mitmeid illegaalseid ehitusprügilaid, kuhu odava raha eest ehitusjäätmed viiakse ja jäetakse.

Ringmajandus on paljuski mõttelaadi muutus, seejärel tehnoloogiate küsimus: kui me teame, miks on vaja teiseste materjalidega vaeva näha, saame mõttelaadi takistusest jagu. See üleskutse kehtib eeskätt riigile: uute ringmajanduslike ärimudelite loomist takistab regulatsioonide killustatus. Igas kohalikus omavalitsuses kehtib oma regulatsioon, mitte riiklikud nõuded. Ehitusjäätmete muutmine uuteks toodeteks on kui mitte võimatu, siis aeganõudev ja liigkeerukas, materjalide kvaliteedi hindamiseks ja tõendamiseks puudub süsteem. Teisisõnu: me ei saa võtta lammutamisele minevast hoonest ka kõige paremas korras teraskonstruktsiooni või mistahes elemente, et neid uues hoone korduskasutada.[258] Ka ehitiste digikaksiku ning materjalipasside (ingl material passports) laialdasem ja esmane kasutamine paberjooniste ees looks paremad eeldused materjalide ringlussevõtuks. Jäätmekäitlejad on öelnud, et tehnoloogiad, mille abil saaks senisest suuremal määral materjale ringlusse võtta ning lisandväärtust luua, on olemas, kuid praegusel turul on see majanduslikult otstarbetu.[259]

Tabel 16. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise kitsaskohad.[260]

VISIOON 2040

Ehitamine on ringmajanduslik ja hooned on materjalihoidlad. Enne uute hoonete ehitamist prioritiseeritakse olemasolevate ja vanade hoonete kohandamist, restaureerimist või ümberehitamist, eriti linnakeskustes. Hoonete lammutamisel või demontaažil taaskasutatava ehituskomponentide, materjali või väärindatud materjali taaskasutus ehitusel on tehtud atraktiivsemaks maksusoodustustega. Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida, et ehituskomponentide materjalid ja tehniline lahendus lubaks neid hiljem lihtsalt lahti monteerida nii, et hoone rekonstrueerimisel, teisaldamisel või likvideerimisel oleks võimalik korduskasutada lisaks materjalidele terveid komponente.

VÕIMALUSED

Nagu on kirjas ringmajanduse valges raamatus (2022): “Kui ringmajanduse mõju laieneb kõigile majandussektoritele, suureneb üldine majanduskasv.”[261] Samuti nimetatakse seal ringmajanduse visioon: “Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem ning oleme nutikas ringmajandust eest vedav riik.”[262] See ühtib meie teekaardi eesmärgiga vähendada ehitatud ruumi süsinikujälge. Valgest raamatust nimetatakse esmatähtsa arengusuunana vastutustundlikku ja nõudluspõhist ressursikasutust, kus jäätmeteke on viidud miinimumini. Selleks tuleb valge raamatu järgi edendada lahendusi, mis võimaldavad toote eluea lõppemisel toote demonteerimist.

Eestis lähevad ehitus- ja lammutusjäätmed valdavalt pinnase täiteks karjääridesse või teedeehitusse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning TalTechi korraldatud uurimisprojektist on aga saadud teadmine, et okupatsiooni ajal ehitatud neljakorruselise hoone purustatud silikaatkivimüüritise materjali on võimalik edukalt kasutada täitematerjalina esmatoorme paekivikillustiku asemel kohtades, kus täitematerjalidele esitatavad nõuded on leebemad. Veelgi enam: esmased katsetulemused osutavad, et killustikuks purustatud silikaatkivimüüritis on sobilik asendama kuni 50% ulatuses täitematerjali uue betooni ning segude valmistamiseks. Betooni puhul võimaldab jäämetäitematerjali osaline asendamine saavutada nii nõutavad tugevus- kui ka püsivusomadused, kusjuures katsekehade külmakindlus võrrelduna referentsbetooni omaga isegi paranes. Teisese toorme kasutamisel selle tekkekohal, et toota uut materjali, on globaalne potentsiaal, kui tuua näidetena kivi- ja betoonhoonete taastamise vajadus sõjajärgses Ukrainas või maavärinajärgsetes Türgis ja Süürias. 

Näiteid jagub, ka Eestis.[263] Praeguseks juba kaevandatud ja tootmisprotsessis tekkinud jäätmete või jääkproduktide edaspidine kasutamine on üks võimalus kaevandamise vähendamiseks. Hea näide on kahe suurkorporatsiooni, Ragn-Sells ja Tarketti koostööprojekt Ida-Virumaal, kus põlevkivielektri tootmise jääkidest toodetakse kaltsiumkarbonaati. Projekti muudab eriliseks asjaolu, et tootmise käigus seotakse tootesse ka CO2. Kui sellest valmistada hiljem ehituse jaoks värve ja põrandakattematerjale, loob see võimaluse salvestada kinnipüütud ja tootesse seotud CO2 aastakümneteks ehitatavasse hoonesse. Ühtlasi aitab see väiksemaks viia kogu hoone rajamise süsinikujälje. Veel üks näide: kui võtta Ida-Virumaa tuhamägedest välja kaltsium ja siduda sellesse CO2. Selle tulemusel tekib teadaolevalt maailma esimene  kliimapositiivne kaltsiumkarbonaat: tootmise käigus seotakse rohkem CO2 kui emiteeritakse. Kaltsiumkarbonaati kasutatakse, et toota üldlevinud ehitusmaterjalde, nagu värvid, silikoonid, aknaraamid või põrandakattematerjalid. 

Tuhamägedest soovib 2,6-miljardilise käibega Prantsuse põrandatootja Tarkett toota aastaks 2025 süsinikunegatiivseid linoleumpõrandakatteid, lisaks disainib Tarkett oma põrandakattematerjale põhimõttel, et neid saaks pärast ülesvõtmist uuesti tootmises kasutada sisendmaterjalina. Eestis on juba võimalus vaipkatete paigaldamisel tekkivad jäägid suunata tootmisesse tagasi. Kaltsiumkarbonaat on vaid üks võimalus ja esimene samm, Ragn-Sells uurib juba ka võimalust, kuidas samadest tuhkadest välja võtta magneesium ja tulevikus ka alumiinium. Kokku on Eestis ligemale 1,5 miljardit tonni tööstusjääke, mida saaks toorainete tootmisel uuesti kasutada.

Laiemalt vaadates on Euroopa ringmajanduse potentsiaaliks aastaks 2030 hinnatud 0,9 triljonit eurot, kui arvestada koos liikuvust, toitu ja ehitatud ruumi.[264] Kui me kõrvutame Eesti ringmajanduses tegutsevaid ettevõtteid või turuplatsi välismaal toimuvaga, pakub see mõtteainest. Globaalse haardega Arup, millel on üle 15 000 töötaja ja 1,8 miljardi eurone käive (2020 seisuga), on teinud ehitatud ruumi ringmajandusest ühe enda kandva idee ning pakub palju praktilist inspiratsiooni. 

Kuluefektiivsus on ilmne võimalus, mida ringmajandus pakub. Taanis on prognoositud, et kui lasta aastatel 2015–2035 ringlusse 15% ehitusmaterjalidest, säästetakse ehitamisel 30% ehituse eelarvest, mis tähendaks aastas 100–130 miljonit eurot kokkuhoidu.[265] Mida väiksem on ümbertöötlemise vajadus, seda parem: kui me saame uues hoones ära kasutada vana hoone elemente tervikuna ja need ei vaja ümbertöötlust (ehk ei kuluta energiat ega tekita süsinikuheidet), seda efektiivsemalt saame juba valmis toodetud asju ära kasutada. Korduskasutus on seega parim ringmajanduslik viis.

Näiteks Oslo südalinnas ehitati 1950. aastatel rajatud büroohoone uueks. Aastatel 2018–2021 toimunud tööde käigus korduskasutati 80% materjalidest. Sellega hoiti kokku 70% süsinikujälge võrreldes uue, sama mahuga hoone ehitusega. Projekt KA13 on esimene suurem ringmajanduslik ehitus Norras ning osa riiklikust programmist FutureBuilt, kus arendatakse kvaliteetse ruumiloome ning uute tehnoloogiate koosmõjul tuleviku ehitust.[266]

Väiksemal skaalal on sobib vaadata norrakate ettevõtet Sirken. Sirken aitab kasutamata või prügiks mõeldud ehitusmaterjali kokku koguda ning hoiab neid ringluses müües digitööriistade ja ehituskonteinerite abil edasi. Sedasi on materjalide kogumine otse ehitusplatsidel äärmiselt lihtsaks tehtud. Sirkeni kasvupotentsiaali hinnatakse 30-kordseks. Eestis osatakse kindlasti vanu ja terveid uksi-aknaid ja muud ära kasutada, meil puudub aga võrreldav regulatsioon, ettevõte, platvorm või süsteem, nagu on Norras. 

Pilt 5. Sirkeni konteiner Norra ehitusplatsil. Kuidas materjaliringlusest targalt viimast võtta? Sirken on Norra ametliku rohetehnoloogia eksportimise portaali The Explorer lehel ära toodud paljulubava ringmajanduse näitena. Põhimõte on lihtne: ülejäävad ehitusmaterjalid saab platsidel kokku koguda konteineritesse ja Sirkeni digiplatvormil saab tooteid osta eraisik või firma kuni 70% odavamalt. Konteineris on iseteenindus ja kaardimakse võimalus. Ettevõttele ennustatakse 30-kordset turuosa kasvu.

Ringmajanduses mängivad lisaks tellijale, projekteerijatele ja ehitajatele rolli lammutusfirmad, jäätmevedajad, ümbertöötlejad, edasimüüjad, ladestajad. Ringmajandus pakub võimalust ehitusmaterjale soetada soodsamalt, vähendada ehitatud ruumi süsinikujälge ning pakub ehitussektorile tööd. Kasutatud materjalide kogumine ning nende ümbertöötlus kätkevad uute töökohtade ja ettevõtete potentsiaali. Tee selle tulevikuni on sillutatud uue mõttelaadiga, riigi toetatud turu loomisega ning digitööriistadega. Ehitised, kus need tooted ja materjalid lõpuks oma koha leiavad, saavad vähendada süsinikujälge ning ehitada kuluefektiivsemalt. 

“Arhitektuursete otsuste tegemisel tuleb arvestada ringmajanduse põhimõtetega ning lähtuda sellest, et elemendid, millest hoone valmistatakse, elavad kauem, kui hoone ise. See tagab tulevase loomuliku materjaliringluse. Ringmajanduse toimimiseks on oluline omada ülevaadet kasutusel olevatest materjalidest, hoone elementidest ning ehitus- ja lammutusprotsessidest. Sel viisil on võimalik materjale teadlikult hoiustada, taaskasutada ja õigesse kohta suunata. [..] Selleks, et materjale saaks korduskasutada ning tagada nende pikaealisuse, on oluline neid pidevalt õigesti hooldada ning parandada.”[267] Seega peituvad lahendused paljuski lähteülesandest, planeerimises, ehituskomponetide modulaarsuses, selles, kas hoonet saab komponentideks lahti võtta, ja materjalivalikus.

Tabel 17. Strateegiaid ringmajanduse osakaalu parandamiseks.[268]

Pilt 6. Moodulehitus annab võimaluse tõhusale, paindlikule ja kaasaegsetele ruumilahendusele. AccelerateEstonia programmi valitud puidust moodulehituse projekt Mustermaja, mida on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas arendatud alates 2019. aastast. Projekti käigus korraldati arhitektuurikonkurss Tallinna lasteaedadele. Projekti eesmärk on kaasa aidata ehituse rohepöördele, soodustades tehaselist tootmist ja biogeensete materjalide kasutamist ehituses. Projekti teaduslik osa käsitleb moodulhoonete süsinikujälje arvutusi ning on aluseks seadusloomele. Mustermaja süsteemis on projekteeritud ka esimene ringmajanduslik moodulhoone – Elektrilevi koolituskeskus Kiilis (Pilt ja allikas: EKA/Nomad Architects). Ka puidutööstuse jääkidest on võimalik palju ära teha, näiteks bussiootepaviljone. 

Võimalusi on palju: “Ringmajanduse edendamiseks on oluline leida võimalusi jäätmestaatuses materjalide teisese toormena ringlussevõtuks. [..] Eestis on siinsete teadus- ja arendusasutuste näol olemas kõrge potentsiaal uudsete ringlussevõtu lahenduste leidmiseks ning katsetuste läbiviimiseks.” [269]

SOOVITUSED 

2.11.1 Riik kehtestab materjalipasside kasutamise korra
Ringmajanduse puhul on sageli just uus mõttelaad see, mille taga palju peitub. Ehituse mudelprojekteerimine (BIM) on üks hea näide juba olemasolevast tehnoloogiast, mida on võimalik praegu kasutada senisest enam ning kasutada seda peale hoone projekteerimise ja ehitamise ka hoone haldamisel (andmete kogumine, seire ja arukas juhtimine) ning kinnisvara korrashoius, pikendades materjalide ja komponentide eluiga ning selle lõppedes suunata materjale uuele ringile. BIMis sisalduksid materjalipassid iga ehitises oleva materjali, ehitustoote või tehnoseadme kohta, et teada, mida, millal ja kuidas on vaja parandada, uuendada või asendada. Samuti sisaldaks materjalipassid peale materjali keskkonnamõju kogu asjakohast informatsiooni (arvestades ka CCI põhimõtteid) tema omaduste kohta ning seda, mille alusel tulevikus selle kasutamist järgmises hoones kavandada.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium 
Millal: 2025

2.11.2 Uus regulatsioon võimaldab ringmajanduse kasvu, kasumlikkust ja uuenduslikkust

Riik pole loonud ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiseks piisavalt täpseid nõudeid: olemas on vaid üldine raamistik ning ülejäänu üle otsustab kohalik omavalitsus. See loob segadust, eriti sest järelevalve jääb samuti KOVi teha.[270] Jäätmete muutmine uueks tooteks on seadusandlikult aeganõudev ja liiga keerukas, materjalide kvaliteedi hindamiseks ja tõendamiseks puudub süsteem.[271] Sama uuringu sõnul on olemas tehnoloogiad, mille abil saaks senisest suuremal määral materjale ringlusse võtta ning lisandväärtust luua, kuid see on praegusel turul majanduslikult otstarbetu. Eesti riik peab muutma vajalikke seadusi nii, et ettevõtetel tekiks selge majanduslik huvi jäätmeid taaskäidelda ka ehitussektoris ja ka ehitusjäätmeid (vt eespool põlevkivituha ja Ragn Sellsi näidet.) Sarnaselt Skandinaavia turuga tuleb ka Eestis määrata ehitusele tekkivatele jäätmetele liigiti sortimise nõuded ja kehtestada ringlusmäärad, mille mittetäitmisel on omavalitsusel õigus esitada trahvinõue.

Kes: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal: 2023–2024 

2.11.3 Riik loob mustermajad uute, modulaarsete hoonete ehitamiseks

Accelerate Estonia mustermajade projekt ja EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse projektide raames on arendatud välja esimesed musterlahendused ringkasutatavatele lasteaedadele ja koolimajadele, samuti puitkortermajale.[272] Riik peab aitama sel tööstusel tärgata, näidates tellijana eeskuju, ning aitama kogu protsessis elimineerida võimalikke ummikseise. Mustermaja lahendus kätkeb ringkasutatavate komponentide kataloogi, mille abil on võimalik projekteerida eri suuruse, välimuse ja plaanilahendusega hooneid. Standardiseeritud ja modulaarne lähenemine aitab märgatavalt vähendada keskkonnamõju kogu hoone elutsükli jooksul, sest ehituskomponente saab optimeerida materjali kasutuse põhjal ning moodulmajasid saab hõlpsasti laiendada, lahti võtta ja uuesti kokku panna, muutes hooned ja selle osad taaskasutatavaks.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (elumajad), Sotsiaalministeerium (eakate teenusmajad), Haridus- ja Teadusministeerium (koolimajad, lasteaiad), Riigi Kinnisvara (päästekomandod, kontorihooned) jt tellivad teadus- ja arendusasutuste käest musterlahenduste arendustöö
Millal: 2023–2027

2.11.4 Riik koostab kava, et saaks ehituses toetada ringmajandusettevõtteid
Ehkki Keskkonnainvesteeringute Keskus pakub Euroopa Liidu struktuurivahendi toetusi, on vaja teha enam, et ringmajandustööstus ellu tärkaks, eriti kui see nõuab mahukaid kapitaliinvesteeringuid või eeldab kogu turu mentaliteedi vabatahtlikku muudatust. Riigi tugi toetuste, ka kommunikatsiooni ja koolitustega on vajalik. Riik peab kaaluma kas maksusoodustusi ringmajandusettevõtetele, Euroopa Liidu toetusfondide suunamist toetusprogrammide kaudu, ise tellima teiseste materjalide kasutamist või seadma nõudmisi nende kasutamisele riigihangetes. Vaja on plaani.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium
Millal: 2024

2.11.5 Riik aitab igati Life IP BuildEST projekti soovitusi ellu viia ja selle tulemusi levitada 

Peamiselt hoonete renoveerimisele keskenduv ulatuslik projekt Life IP BuildEST (2021–2028) tegeleb ka ringmajanduse ja ressursitõhususega ning uurib hooneid kui materjalipanku. Teine aastal 2023 käimasolev projekt on Tartu ringrenoveerimine, millega lahendatakse ehitussektori ringmajanduse regulatiivseid, korralduslikke, tehnoloogilisi ning ehitustehnilisi barjääre koos ehitamisel, renoveerimisel või lammutamisel saadaolevate ehitusmaterjalide uuskasutuslahenduste rajamisega. Hiljutine Kiviõli lammutusuuring 1960. aastate silikaatkivist kortermaja näitel osutab, et mida rohkem hooneid ühest selekteerivalt lammutatud doonorhoone materjalidest ehitatakse, seda kulusäästlikumaks selekteeriv lammutus järgmise hoone pindala või mahuühiku kohta muutub. Mastaabisääst on oluline, sest ühe hoone puhul on selekteeriv demontaaž kallim, kuid hulgakesi saab ruutmeetri või korduskasutatava elemendi kohta soodsamalt ning doonorhoone elementide ja materjalide teoreetiline müügihind võiks jääda olla 43-90% uute maksumusest. Kui tellijal jääb korduskasutatava vahelaepaneeli, seinaelemendi, sarika vms tõttu uus materjal ostmata, on see kaks ühes: majanduslik sääst koos väiksema keskkonnamõjuga. Aastal 2022 seisis korduskasutatava elemendi kasutamine puuduva resertifitseerimise dokumentatsiooni taga. Sellised ja teised teadmised vajavad kiiremas korras muutmist ehitus- ja jäätmekäitlusregulatsioonis.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium
Millal: alates 2023

2.11.6 Riik tellib ringmajandusuuringuid ühes prooviuuringutega

Teiseste ehitusmaterjalide ehitusfüüsikaliste ning tugevuse, püsivuse ja ohutusega seotud omaduste uurimine on möödapääsmatu, kui me tahame edendada ehituse ringmajandust. Kuivõrd betoonkonstruktsioonid on suurima süsinikujäljega elemente ehituses, tuleks analüüsida kõiki võimalusi betoonelementide korduskasutamiseks selekteeriva demontaaži meetodil. Kui see ei ole võimalik või ohutu, siis kasutamist täitematerjalina või uute ehitusmaterjalide valmistamiseks. Purustatud n-ö vana betooni on edukalt kasutatud uue betooni jämetäitematerjalina.

Riik peab tellima ehitusturu vajadustele vastavad uuringud, et me saaksime hakata tegema otsuseid, arendama tooteid ning looma uusi ringmajandusettevõtteid ringmajanduses. Üks konkreetne vajadus on tellida TalTechilt 2022. aastal valminud lammutusuuringu teine etapp või selle analoog mõne järgmise näidishoone kohta. Kui silikaatkivist müüritisega hoone puhul on esmased uuringud tehtud, siis järge ootavad lammutamisele minevatest hoonetest suurtes kogustes saadaolevad materjalid, eelkõige betoon, keraamilised tellised, gaassilikaltsiit, keraamika, mullbetoon.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib ülikoolidelt erasektori vajadustega kooskõlas olevad rakendusuuringud
Millal: 2023–2040 

2.11.7 Puuduvate standardite loomine

Riigi tellimusel töötatakse välja veel puuduvad standardid ehituselementide (nt vahelaepaneelid, müürikivid, seinaelemendid) korduskasutuseks ning nõuetele vastavuse hindamiseks.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium
Millal: alates 2023

2.11.8 Materjalipangad koos uue dokumentatsiooniga

Riik loob eeldused elementide korduskasutuseks ning materjalide ringlussevõtuks virtuaalse ja füüsilise materjalipanga abil. Seda teeb ta samal ajal jäätmevoo protsessi (sh skemaatilise) väljatöötamisega, et saaks tõendada resertifitseerimist.

Kes: Majandus- ja Keskkonnaministeerium
Millal: alates 2023

2.11.9 Teadmistepõhine pikem vaade: kvaliteete elukeskkonna arengukava

Kvaliteetse elukeskkonna arengukava täidab “Eesti 2035” sihti “Eestis on kõiki vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” ning käsitleb ka kliimamuutustega kohanemist ehitatud ruumis. Kvaliteetne elukeskkond ja süsinikujälg on omavahel tihedaltseotud. Meil on tarvis “turvalist ja kvaliteetset elukeskkonda ning /…/ ruumi ja taristu loomist läbi ruumi tervikliku ja kvaliteetse planeerimise ning uuendamise ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestades.” Eesti linnade suurimaid probleeme on halvast planeerimisest tingitud valglinnastumine – asulate laialivalgumine tihedamate keskuste asemel ja medali teise poolena linnasüdamete ebaühtlane tase. See tingib kõrgema CO2 heite, autostumise, elamiskulude pideva kasvu inimestele ja üle jõu käivad investeeringuvajadused omavalitsustele. Riigi elukeskkonna arengukava alusel saavad omavalitsused koostada oma pikaajalised kliima- ja elukeskkonnakavad. Need kavad peavad tagama ka valmisoleku toimetulekuks kliimamuutustest põhjustatud erakorraliste ilmastikunähtustega ja loodusressursside (näiteks joogivee) säästmise.  Kindlasti annab MKMis käimasolev analüüs „Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks“ kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamisele tõuke ja sisu.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 
Millal: 2023-2025

2.11.10 Keskkonnaamet teeb katselubade pilootprojektid

Ringmajanduse laienemise üks takistusi on Keskkonnaameti pilootprojektide katselubade andmise lihtsustatud kord. Praegu saab ringmajanduse edendamiseks vajalikke katseid teha tavapäraste keskkonnalubade alusel, kompleksluba saab seaduse järgi väljastada kuni 360 päeva. Praktikas on see aeg veelgi pikem. Pikad lubade menetlemise protsessid takistavad uudseid lahendusi ja ringmajanduse arengut. Selle jaoks tuleb üle vaadata protsessid, mis võimaldaks tõhusamalt sama või paremat tulemust anda. Riik ei saa olla takistuseks.

Kes: Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium
Millal: 2023–2024


[248] Mõistete selgitusi vt siit.
[249] Juhan Idnurm, Katrin Kull. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 1 – Ehitussektor. Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA (2021), lk 19. https://www.technopolis-group.com/wp-content/uploads/2021/08/Ehitussektor3.pdf.
[250] Riigi jäätmekava 2022-2028 olemasolev olukord (tööversioon). Keskkonnaministeerium (2022). https://envir.ee/media/8081/download.
[251] Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut (2020). https://www.mkm.ee/media/155/download.
[252] Riigi jäätmekava 2022-2028 olemasolev olukord (tööversioon). Keskkonnaministeerium (2022), lk 22,23,24. https://envir.ee/media/8081/download.
[253] Juhan Idnurm, Katrin Kull. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 1 – Ehitussektor. Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA (2021), lk 19. https://www.technopolis-group.com/wp-content/uploads/2021/08/Ehitussektor3.pdf
[254] Juhan Idnurm, Katrin Kull. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 1 – Ehitussektor. Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA (2021), lk 19. https://www.technopolis-group.com/wp-content/uploads/2021/08/Ehitussektor3.pdf
[255] Kaia Kask, Jaanus Veemaa, Tarmo Puolokainen, Uku Varblane, Andres Võrk, Taavi Unt, Kadri Lees, Carl-Martin Keerberg. Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (2018). https://www.mkm.ee/media/185/download
[256] Simo Ilomets, Mihkel Kiviste, Tanel Tuisk, Kristo Paalandi, Urve Kallavus, Tiina Hain, Ergo Pikas, Kristel Rebane, Marchello Mitt, Targo Kalamees. Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring – 1. etapi vaheraport. TalTech (2022). https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2022/04/Kivioli_lammutusuuringu_1_etapi_aruanne_20220325_Lisadega.pdf
[257] Uuringu 13. peatükis on esitatud edasine uurimisvajadus koos ettepanekutega piirangute kõrvaldamiseks.
[258] Juhan Idnurm, Katrin Kull. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 1 – Ehitussektor. Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA (2021), lk 19. https://www.technopolis-group.com/wp-content/uploads/2021/08/Ehitussektor3.pdf
[259] Juhan Idnurm, Katrin Kull. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 1 – Ehitussektor. Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA (2021), lk 19. https://www.technopolis-group.com/wp-content/uploads/2021/08/Ehitussektor3.pdf.
[260] Juhan Idnurm, Katrin Kull. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 1 – Ehitussektor. Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA (2021), lk 19. https://www.technopolis-group.com/wp-content/uploads/2021/08/Ehitussektor3.pdf.
[261] Vanessa Prieto-Sandoval, Carmen Jaca, Marta Ormazabal. Towards a consensus on the circular economy. – Journal of Cleaner Production (Volume 179, 2018). https://doi.org/10.1016/j.jclepro.2017.12.224. Allikale viidatud ringmajanduse valge raamatu lk 2 kaudu.
[262] Ringmajanduse valge raamat. Keskkonnaministeerium (2022), lk 8. https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-06/Ringmajandus_valge_raamat.pdf.
[263] Vaata näiteid ka veebilehtedelt materjalid.net ja materjalivoog.ee
[264] Achieving ‘Growth within’: a € 320-billion circular economy investment opportunity available to Europe up to 2025. EllenMcArthur Foundation, McKinsey Center for Business and Environment (2017). https://emf.thirdlight.com/file/24/kLSzgopk1M5rWRkLbG2kL2lLay/Achieving%20%27growth%20within%27.pdf.
[265] Achieving ‘Growth within’: a € 320-billion circular economy investment opportunity available to Europe up to 2025. EllenMcArthur Foundation, McKinsey Center for Business and Environment (2017). https://emf.thirdlight.com/file/24/kLSzgopk1M5rWRkLbG2kL2lLay/Achieving%20%27growth%20within%27.pdf.
[266] Vt lisa ringmajanduse kohta Norras siit ja siit ning Eestis siit.
[267]  Elina Liiva, Helena Rummo, Renee Puusepp. Hoone jalajälje vähendamine kasutades taastuvaid ressursse ja ringmajanduse põhimõtteid. EKA: Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK (2022), lk 20. https://media.voog.com/0000/0049/3471/files/S%C3%BCku_Hoone%20jalaj%C3%A4lje%20v%C3%A4hendamine.pdf.
[268] Communicating the Importance of Embodied Carbon and Bio-based Materials in the Built Environment: Factsheets. IEA (2022). https://carbonneutralcities.org/wp-content/uploads/2022/06/3.d.-Comms_Embodied-carbon_Biobased_Factsheets.pdf.
[269] Riigi jäätmekava 2022-2028 olemasolev olukord (tööversioon). Keskkonnaministeerium (2022), lk 32. https://envir.ee/media/8081/download.
[270] Riigi jäätmekava 2022-2028 olemasolev olukord (tööversioon). Keskkonnaministeerium (2022). https://envir.ee/media/8081/download.
[271]  Juhan Idnurm, Katrin Kull. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 1 – Ehitussektor. Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA (2021). https://www.technopolis-group.com/wp-content/uploads/2021/08/Ehitussektor3.pdf.
[272] Uurimisprojekti “sLender” avaõhtu: otsime Tallinnale uut puidust tüüp-kortermaja. EKA. https://www.artun.ee/uurimisprojekti-slender-avaohtu-otsime-tallinnale-uut-puidust-tuup-kortermaja/.