2.10 RENOVEERIMINE

Ringmajandus ehituses tähendab olemasolevate hoonete ja materjalide (eelistatult) korduskasutust või ringlussevõttu koos jäätmetekke miinimumini viimisega. See on osa ehitatud ruumi laiemast globaalsest suundumusest: “Esmalt tuleks vaadata võimalusi rekonstrueerimiseks ja kui see ei ole mõistlik, siis alles kaaluda uue ehitamist.”[231]

Joonis 30. Ehitus- ja kinnisvarasektori kasvuhoonegaaside heitkogus 2021. aastal. Kasutusaegse energia osakaal ehitus- ja kinnisvarasektori KHG heitest on 68%.[232]

Eestit ootab ees vältimatu renoveerimislaine: ligi 80% kogu Eesti elamufondist on ehitatud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ning sellest enamiku moodustavad tüüpsed raudbetoonist ja tellistest korterelamud, mis ei vasta mitmes aspektis tänapäevastele nõuetele ega ootustele. Et sarnane mure on ka ülejäänud kontinendil, üritab Euroopa Liit direktiivide ja nõudmistega hoonefondi renoveerimisele hoogu anda.[233] Kui me jätkame nagu praegu, jääb aastaks 2050 rekonstrueerimata 80% üksikelamutest, 68% korterelamutest ja 60% mitteeluhoonetest. Rekonstrueerimist vajab u 100 000 üksikelamut kogupindalaga 14 miljonit m2, u 14 000 korterelamut kogupindalaga 18 miljonit m2 ja u 27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 miljonit m2. Hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada aastase lõppenergia tarbimise vähenemine u 7 TWh, kusjuures soojusenergia tarbimist on võimalik vähendada kuni 70% (u 6,4 TWh/a) ja elektrienergia tarbimist kuni 20% (u 0,5 TWh/a). Elektrienergia kasutuse tagasihoidlik vähenemine on põhjustatud nendest hoonetest, kus enne ei ole tagatud nõuetele vastav sisekliima ja kuhu tuleks paigaldada head sisekliimat tagavad tehnosüsteemid, mis tarbivad elektrit. Olemasolevate hoonete aastase CO2 heitkoguse vähenemise potentsiaal on aga u 90% (u 4 miljonit t CO2).[234]

Kui meil on tõsine soov parandada inimeste heaolu ehitatud ruumis ning vähendada süsiniku heitkogust, on renoveerimise mahtude kasv niisama möödapääsmatu, kui ta on oluline. Hinnanguliselt võib kasvada selleks vajamineva tööjõu maht kolm korda.

Eesti ehitatud ruumi suurim süsinikujälg tuleb hoonete kasutamisest ehk peamiselt nende kütmisest, aga ka elektri kasutusest. Eesti energiatarbest kulub 53% hoonetele, Euroopas keskmiselt on see arv 40%.[235] Hoonete energiakulu vähendamisel on ehitussektori roll kesksel kohal. 

Joonis 31. Energia lõpptarbimine hoonefondis. Eluhoonete energiakasutus on püsinud samal tasemel, kuid mitteeluhoonetes, kus meetmeid ei ole rakendatud, on energiakasutus viimase 15 aasta jooksul tõusnud ligi 30 %. Hoonete energiakasutus on Statistikaameti andmetel viimastel aastatel (2017–2019) olnud keskmiselt 16,5 TWh, mis moodustab täpselt 50% Eesti keskmisest lõppenergia tarbimisest 33,1 TWh.[236]

Joonis 32. Elamuehituse statistika 1950–2017. Praegu moodustab 80% Eesti elamufondist enne 1990. aastat ehitatud kortermajad (vt joonist), mille soojapidavus on vilets. Kui need hooned renoveerida, paranevad 80% elanike elamis- ja töötingimused. Võidab inimene, võidab keskkond ning tööde monumentaalne maht elavdab majandust. [237]

Joonis 33. Aastatel 2020-2050 terviklikult rekonstrueeritav pindala ruutmeetrites. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi tuleb 2030. aastaks rekonstrueerida 22%, 2040. aastaks 64% ja 2050, aastaks 100% rekonstrueerimata hoonete pindalast. Kasv on erinevate hoonetüüpide peale kokku umbes viiekordne. Iga-aastane renoveerimise maht on haripunktis (2035–2050) umbes 1,2 miljardit eurot 2023. aasta hindades ehk 30% selle perioodi ehitussektori mahust.[238]

VÄLJAKUTSED

Riigil on vaja leida lahendus järgmistele turutõrgetele

  • Võidakse jätta tegemata energiatõhususe parandamiseks vajalikud rekonstrueerimistööd, kui hooneid rekonstrueeritakse mitte energiasäästu pärast, vaid mõnel muul põhjusel (nt parandatakse sisekliimat, funktsionaalsust). See on tüüpiline olukord ärikinnisvaras; 
  • Kinnisvaraomanikel ei ole finantsvõimekust rekonstrueerida hooneid energiatõhususe energiamärgise C-klassi tasemele. 
  • Eraomanikud ei tea, miks ja kuidas renoveerida, sh kust alustada, ning kuidas seda kõike teha, lähtudes madalsüsinikehitusest.
  • Kinnisvaraomanikud valivad sageli kolmest aspektist – kestlikkus, tervislikkus ja energiatõhusus – ühe, mida nad vaatavad 20–30 aasta perspektiivis. Riik peab toetama kinnisvaraomanikke, et neil on oluline roll viia ellu riigi energiatõhususe eesmärke.
  • Omavalitsuste roll: korraldades renoveerimislainet, tuleb arvestada regionaalse arenguga ja võimestada piirkondlikke keskusi.

Renoveerimislaine rahastus: palju see maksab ning kuidas investeering tasa tehakse? “Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise renoveerimise strateegia” (REKS) arvestab keskmise tervikliku rekonstrueerimise maksumusega. 2019. aasta hindades on see 400 €/m2, mille järgi 54 miljoni m2 hoonefondi tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumuseks kujuneb ligi 22 miljardit eurot. Juba aastal 2022 on selge, et eesmärkide täies mahus saavutamine isegi vaheetapiks 2030. aastal (vt ka Euroopa Liidu Eesmärk 55, “Fit for 55”) ei ole praeguse turu olukorra ja riigi rahastuse dünaamikaga realistlik. 

2022. aastal oli üksikelamute renoveerimistoetus KredExi kaudu 1,3 miljonit riigieelarvest ja 2,4 miljonit RRFist (ingl Recovery and Resilience Facility). Praeguse teadmise järgi antakse riigieelarvest 2023. aastal ja edaspidi 1,3 miljonit eurot aastas, mis peagi on kümme korda väiksem tegelikust vajadusest. Hoonete rekonstrueerimiseks on tähtis stabiilne rahastus, mille puudumine on üks suurimaid kitsaskohti viimaks ellu REKSi.

Riigi investeering teenitakse tagasi. Suure ambitsiooni tõttu pikaks muutuv tasuvusaeg tähendab seda, et turupõhiselt oluline rekonstrueerimine ei tööta ning selle rakendamiseks on vajalikud riiklikud toetused. Korterelamute toetusmeede on KredExi kaudu turul olnud tervikliku rekonstrueerimise tingimustega alates 2010. aastast. Viimastel aastatel Tallinnas ja Tartus rakendatud 30% toetusmääraga on see meede jõudnud riigieelarveneutraalse tasemeni, sest renoveerimishanke maksumusest laekub tööjõu- ja käibemaksudena riigieelarvesse tagasi 32%. Seega: kui ühel aastal toetus väljastada, siis järgmisel aastal laekub sama summa riigieelarvesse tagasi. (Seda meedet on esile tõstetud kui mudelit kogu Euroopa renoveerimiseks, kuid sellega Eesti edulood lisaks Põhjala kliimatsooni kõige ambitsioonikamate liginullenergiahoonetega ka piirduvad.) 

Euroopa Liidu (EL) struktuurfondide jaotamisel seab riik kriteeriumiks kvaliteetse elukeskkonna ja süsiniku heitkoguse vähendamise printsiibid. Teine võimalus, millest peab haarama, on hoonete rekonstrueerimise hoogustamine. REKSis toodud plaane ja mahte arvestades ei piisa praegustest Euroopa Liidu struktuurifondi ja riigieelarvelisest toetusest, vaid viimast tuleb suurendada.

Joonis 34. Kortermajade renoveerimistoetus 2010–2021 ja võimalikud variandid uue perioodi toetuse rakendamiseks tempoga 150 või 300 maja aastas. Kui toetused on ebastabiilsed nagu Ameerika mäed, ei teki turul nõudlust ega ka pakkumist: turg ei hakka tööle. Tegu on probleemiga, mida viimase kümne aasta jooksul pole suudetud lahendada. Toetused peavad olema pikaajalised ja piisavad. Ainult siis saab renoveerimislaine toimima, ühes töökohtade loomisega.[239]

VÕIMALUSED

Ettevõtetele pakub renoveerimise suur ja pikaajaline vajadus võimalusi. Eesti ehitussektori maht oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 3,6 miljardit eurot aastas. Hoonete renoveerimistööd moodustasid sellest 5%. Renoveerimistööde maht peaks aastatel 2020–2040 kasvama viiekordseks, ulatudes aastatel 2035–2040 kuni 1,2 miljardi euroni praegustes hindades, mis sel ajal moodustaks hinnanguliselt 20–25% kogu ehitussektori mahust. Üldine ehitusmaht suureneks 4,5–5 miljardi euroni. Renoveerimislaine maht aastatel 2020–2050 on 24 miljardit eurot, nõuab kordades enam töökäsi: 1 miljon investeeringuid loob u 17 töökohta, maksutuluna saab riik kuni 170 miljonit eurot aastas. “Tervikliku rekonstrueerimise osakaal on hinnanguliselt suurusjärgus 200 mln € aastas. Eeldusel, et 1 mln € investeeringu kohta luuakse 17 töökohta[240] on tervikliku rekonstrueerimisega hõivatud töötajate arv ~3400. Kõikide rekonstrueerimata hoonete terviklik rekonstrueerimine nõuaks investeeringut kuni miljard eurot aastas, mis eeldaks tervikliku rekonstrueerimisega hõivatud töötajate arvu ~17 000.”[241]

Pilt 4. TalTechi Akadeemia teel asuv renoveeritud paneelmaja. Kuidas kuu ajaga kortermaja ära soojustada? TalTechi projekt “More-Connect”[242] kestis aastatel 2014–2018 ning keskendus tehaselisele renoveerimisele: majatehastes valmis toodetud elementidest hoonete renoveerimisele. See on kulu- ja ajaefektiivseim viis hooneid renoveerida. Et hoonete energiatõhusamaks muutmise nõudlus on tohutu nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, peitub siin suur võimalus uuteks töökohtadeks ja majanduskasvuks. Selle eelduseks on renoveerimise rahastuse stabiilne rahastus ning eraomanike ehk enamasti korteriühistute oluliselt parem nõustamine – nii saab nõudlust luua. Pilt: KredEx.

2022. aastal tegutses selles turusegmendis vaid kolm-neli arvestatava suurusega ettevõtet, kes spetsialiseerusid hoonete energiatõhusamaks muutmisele. Suured ehitusettevõtted on andnud teada, et nende huvi võiks alata 3–5 miljonist eurost. Seetõttu tuleb hoonete rekonstrueerimistööde mahtu võrreldes uuselamute ja ärihoonete ehitusega märgatavalt kasvatada. 

Energiasääst renoveerimisel on selge. Näiteks Tamperes uuriti renoveerimislahendusi kaheksale olemasolevale kortermajale, mis on ehitatud aastatel 1961–1980. Energia kokkuhoid oli 31–71% ehk keskmiselt 42%.[243] Soomlastel on ka tööriist E-PASS, kus on modelleeritud Soome elamufondi andmed, ning selle lihtsa tööriista abil saavad arhitektid katsetada renoveeritava hoone erinevaid võimalusi. Helsingis uuriti, kas tõhusam oleks ehitada uus kortermaja või renoveerida vana, lisades juurde ühe korruse. 1960. aastatel ehitatud 2500 m2 betoonelementidest korruselamu muutmine soojapidavamaks ühes uue korrusega andis 20% väiksemasüsinikujälge. Uus hoone oleks väiksema süsinikujäljega olnud kahel juhul: 1) kui arvestatav osa vajaminevast uuest betoonkonstruktsiooni tsemendist oleks asendatud kõrgahjuräbuga ja kui kaugkütte asemel oleks installeeritud maaküte või 2) see oleks olnud puithoone.[244]

Näide tehaselise tehnoloogia rakendamisest renoveerimisel. 2021. aastal käivitati korterelamu tehaselise rekonstrueerimise toetuse katseprojekt, mille raames maksis KredEx 19 korteriühistule toetustena välja 16 miljonit eurot. Toetuse suurus oli 50% rekonstrueerimise kogumaksumusest olenemata rekonstrueeritava hoone asukohast, st toetust said ka Tallinna ja Tartu kortermajad. Töö seisneb rekonstrueeritava hoone laserskaneerimises ja saadud andmeid kasutatakse, et projekteerida fassaadielemente, neid tehaseliselt valmistada, ehitusobjektile transportida ja ehitusplatsil maja külge monteerida. Tehaselises ehituses ja renoveerimises räägitakse palju tõhususest: ühes varasemas prototüübis vältas korterelamu renoveerimisprotsess 1,5 kuud, kuid tulevikus võiks see tehnoloogiate ja protsesside arenedes olla paar nädalat. See on majaelanikele tohutu võit.

Praegune süsteem saab olla parem. Selleks tuleb energiatõhususe riiklikud rahalised vahendid ümber suunata: tsentraalsete tingimuste kaudu suunab riik üle Eesti renoveerimise kvaliteeti, millest juhindub kogu turg. Kui KOVid võtaksid aktiivse rolli, oleks valdadel võimalik koostöös riigiga kavandada renoveerimist mastaabisäästu efekti luues. Sisuliselt võib KOV panustada täiendavaid vahendeid ja juhtida projekte, et näiteks kavandada renoveerimist korteriühistute või tervete kvartalite kaupa. KOVidel oleks suurem motivatsioon ja paremad hoovad, planeerimaks ressursse efektiivselt nii, et toetused jõuaksid kohtadesse, kus vajadus energiatõhususe järele on suurim ning ärahoitav soojuskadu parim. KOVi uus roll oleks oluline just energiatõhususe strateegilises kavandamises, näiteks madalatemperatuuriliste kaugküttevõrkude planeerimisel üldplaneeringutes ja mõistagi teavitustöös.

Paindlikud toetused aitavad renoveerimist teha muu rekonstrueerimise käigus. Kui kinnisvaraomanik võtab ette rekonstrueerimise, peab riigi renoveerimise toetuse meede aitama energiatõhususe C-klassi saavutamiseks teha vajalikke lisatöid.

Kommunikatsioon on tähtis: renoveerimine kui teenus. Tuleb luua täiendav konsultatsiooniteenus koduomanikele, tagamaks ühtlane nõustav tugi otsuste langetamisel ja kiirendamisel – renoveerimine kui teenus.[245] Suhtlus inimestega on äärmiselt vajalik, kui soovime näha renoveerimismahtude suurenemist: nõudlus tuleb eraomanikelt. Tuleb selgitada, mida rahas mõõdetavat annab renoveerimine inimestele; kuidas juhtida riske; et tööd lähevad kallimaks (vanad hooned ja ootamatud mured); kuidas näeb välja toetuse taotlemine jne. Et küsimus on kasutajakogemuses, suhtluses, tuleb probleemile läheneda koostöös nende erialade asjatundjatega.

Riik skaleerib tellijana uusi ehitustehnoloogiaid. Kui riik suurendab renoveerimise rahastust ning hoiab selle stabiilsena, tekib turg olemasolevatele, kuid mitte veel levinud tehnoloogiatele, nagu tehaseline renoveerimine. Riik peab olema põhiline tellija ja teenäitaja. See tähendab riigi tellimustel majatehaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ja selle tehnoloogia soosimist või koguni nõudmist lepingute sõlmimisel.

Loodav elamuinvesteeringute fondi tegevus vähendab süsinikujälge. Riik on loonud fondi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde, mis toetab neid töid, mida Kredexi vahendatav Euroopa Liidu sotsiaalfondi rahastus ei toeta. Rahastustingimused peavad olema suunatud tervikliku süsinikujälje vähendamiseks ja rahastama hoonete juurde- või pealisehitust või lifte rajama. Isegi kui renoveerimise rahastamiseks ehitatakse hoonele kortereid juurde, peab kohalik omavalitsus hoiduma nõudest rajada parkimiskohti – see suurendab autostumist ning parklate rajamine võtab inimestel elukeskkonna, hävitades hoove ja rohelust. Ühel või teisel viisil tuleks jõuda ka ärikinnisvara toetusmeetmeni, millele on võimalik leida lisakatteallikaid, näiteks lõpptarbimise süsiniku maksustamise kaudu.

SOOVITUSED

2.10.1 Riik loob renoveerimislaine tegevuskava

Uuringuid ja andmeid on piisavalt, et teada, miks renoveerimislainet korraldada ja kuidas selle eesmärgid täita. Kui ka tekib lisauuringute vajadus, tuleb need tellida ülikoolidelt: väljakutse maht ja kaalukus nõuab teaduslikku lähenemist. Igal juhul on nüüd võimalik ja vajalik tegutseda: riik peab looma konkreetse renoveerimislaine tegevuskava.[246] Siinne ehituse teekaart peab äärmiselt vajalikuks selle loomist justnimelt süsinikuneutraalsuse, ehitussektori konkurentsivõime, sektori tööhõive ning selle pärast, et tagada inimestele taskukohane elamine.

Kui riik kuhugi ehitusse kontratsüklilise investeeringu teeb või laenu võtmist kaalub, tuleb esmaülesandena suurendada renoveerimise mahte ja tempot. Strateegiline planeerimine ja stabiilne rahastus senise kümme aastat kestnud hüpliku dünaamika asemel on vajalik renoveerimislaine kestvaks, loomulikuks ja riigi eesmärkidele vastavaks arenguks. Riik saab eeskuju näidata avalike hoonete renoveerimisel, tehes koostööd omavalitsuste ja Muinsuskaitseametiga. Ärikinnisvarasektorit on vaja ergutada ja neile tuleb esitada nõudmisi.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal: 2023–2024

2.10.2 Vallad ja linnad selgitavad andmepõhiselt välja renoveerimistööde vajaduse
On möödapääsmatu kaardistada energiakulukad hooned igas kohalikus omavalitsuses. 2023. aasta keskpaigast käivitab TalTech näidisprojekti töönimetusega renoveerimisstrateegia tööriist. Mudelis pannakse kokku eri andmeid algoritmide abil, tänu millele on võimalik eri andmebaasidest (ehitisregister, Maa-amet, energia-, kütte- ja elektriandmed tootjatelt jne) saada infot lihtsalt ja kiirelt. Sellist infot kasutades saavad KOVid luua hoonete renoveerimise strateegia ja seda andmepõhiselt uuendada. See annab teadmise, kui palju ja kuhu on vaja investeerida, mis on eritingimused ja missugune CO2 kokkuhoid saavutatakse. Oma süsiniku heitkoguse väljaselgitamine peaks olema osa valdade ja linnade üldisest tööst.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, omavalitsused
Millal: 2023

2.10.3 Üldplaneeringutes uusehituse mahud seotakse renoveerimise mahtudega
Millal on mõistlik ehitada uus hoone, selle asemel et teha korda või ära kasutada olemasolev hoone? Suur osa vastusest peitub süsinikujälje mõõtmises.[247]

Et vähendada süsinikujälge, peab üldplaneeringutes olema kirjas see, millistel alustel on võimalik keelduda täiesti uutest ehitistest [nt juhul kui samas piirkonnas või linnal on laiali valgumata võimalik teha korda olemasolev hoone (kesklinnas) või kasutada ära hoone mahtu (või vundamenti koos tehnosüsteemide välisvõrkude liitumistega)]. Üldiselt on olemasoleva hoone tervikrekonstrueerimine väiksema keskkonnamõjuga kui uue ehitamine, sest suure osa hoone süsinikujäljest moodustavad ehitusmaterjalid. Kui vana hoone kordategemine ja kasutamine on väiksema süsinikujäljega, tuleb kohalikul omavalitsusel nõuda võimalusel vana hoone kordategemist. Kui aga väiksema jäljega on uue hoone ehitamine ja kasutus, nt saab kasutada puitkonstruktsioone, siis on võimalik rajada uus hoone. 

Uusehitust või tervikrekonstrueerimist ei pea ilmtingimata teineteisele vastandama või neid rangelt eraldama: ehitatud keskkonna jätkusuutlikul tänapäevastamisel tasub analüüsida ka tervikrekonstrueerimist koos uusehitusega viisil, kus olemasolevaid hooneid ehitatakse kvartali kaupa ümber koos puitkonstruktsioonis pealis- või juurdeehitustusega. See võimaldab luua hoonetele uut ühiskasutatavat siseruumi, poolruumi ja välisruumi koos ajakohaste lisaväärtustega, nt ligipääsetavus, elektriautode laadimispunktid, kergliiklusvahendite parkimine, laadimine ja hooldus, uus haljastus, jäätmete liigiti kogumine, õueala inventar ja liikumisteed, kogukonnaaiad ja palju muud. 

Kindlasti peab kohalik omavalitsus olema paindlik ja võtma vastutuse suunata (ka erasektori) uusehitisi madalsüsinikehituse poole. See võib tähendada näiteks suuremate ehitusmahtude lubamist või kiirkorras detailplaneeringu muutmist, kui vana hoone (osalisel) kordategemisel peaks mõni tehniline või juriidiline takistus ilmnema.

Kes: Rahandusministeerium, omavalitsused 
Millal: alates 2023 

2.10.4 Suurendatakse LIFE IP BuildEST tegevuste rahastust
Riigi üks tähtsamaid renoveerimisprojekte on praegu LIFE IP BuildEST. Projekt aitab uuringute, analüüside ja pilootprojektidega, tema maht on 16,3 miljonit eurot, sh Euroopa Liidu toetus 9,5 miljonit eurot, Projekti õppetunnid ja kogemused on struktuurkapitaliks 2030. aastate renoveerimisprogrammile. Riik peab aga hakkama planeerima LIFE IP BuildESTile jätku, mis tuleb käivitada aastast 2028. 

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, omavalitsused
Millal: 2029

[231] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 25. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
[232] Arvutuseks kasutatud andmeid vt ptk-st “Lisad” (mudel).
[233] Loe lisaks Postimehe uudist ja Kurnitski arvamusartiklit.
[234] Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut (2020). https://www.mkm.ee/media/155/download. 
[235] TalTech (2020).
[236] Andmeid vt ptk-st “Lisad” (teekaardi mudel).
[237] Elamuehituse statistika aastatel 1950–2017. EH05: elamuehitus. Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ehitus__ehitus-ja-kasutusload/EH05.
[238] Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut (2020). https://www.mkm.ee/media/155/download.
[239] Andmete kohta, millel graafik põhineb, vt ptk “Lisad” (teekaardi mudel).
[240]  E. Pikas, J. Kurnitski, R. Liias, M. Thalfeldt, M. (2015). Quantification of economic benefits of renovation of apartment buildings as a basis for cost optimal 2030 energy efficiency strategies. – Energy and Buildings (Volume 86, 2015). https://doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.10.004. 
[241] Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut (2020), lk 56. https://www.mkm.ee/media/155/download.
[242] Projekti kohta saad rohkem infot lugeda siit. 
[243] EUGUGLE, “Tampere / Tammela district”, Tampereen kaupunki (2019).
[244] Tarja Häkkinen, Matti Kuittinen. Madalsüsinikehituse suunas: hindamise ja projekteerimise käsiraamat. Tallinn: ET Infokeskuse AS (2021).
[245] Rohepoliitika eksperdirühma raport. Koost. Lauri Tammiste. Riigikantselei (07.04.2022). https://www.valitsus.ee/media/4870/download. 
[246] Et saavutada energiatõhus ja süsinikuvaba hoonefond ning rekonstrueerida olemasolevad hooned nullheitega hooneteks aastaks 2050, nõuab Euroopa Liit liikmesriikidelt riiklikke hoonete rekonstrueerimise kavu, mis asendaksid pikaajalisi rekonstrueerimisstrateegiad ja muutuksid liikmesriikide jaoks veelgi tugevamaks ja täielikult toimivaks planeerimisvahendiks. Liikmesriigid peavad keskenduma rohkem rahastamisele ja tagama, et hoonete renoveerimiseks on saadaval asjakohaselt kvalifitseeritud tööjõudu. Liikmesriigid peaksid oma hoonete rekonstrueerimise kavades seadma renoveerimise eesmärgid, andma ülevaate kuidas hoonete rekonstrueerimiskavad ellu viiakse. Madalsüsinikehitus on oluline mõõde, vt lisa Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepanekust hoonete energiatõhususe kohta (”Article 7, New Buildings” punkt 2), kus kirjeldatakse GWP arvutamise kohustust uutele hoonetele. Vt ka siit. 
[247] Eeskuju saab võtta Taanist, kus alates 2023. aastast kehtib LCA arvutamise nõue. “It is important that future LCA requirements for renovation projects are formulated so that they do not promote the decision to demolish and build new, rather than renovate.” Alberte Mai Lund, Regitze Kjær Zimmermann, Jesper Kragh, Jørgen Rose, Søren Aggerholm, Harpa Birgisdóttir. Klimapåvirkning fra renovering: muligheder for udformning af grænseværdier til LCA for renovering. BUILD, Byggeri, By og Miljø, Aalborg Universitet, lk 7. https://build.dk/Assets/Klimapaavirkning-fra-renovering/klimapaavirkning-fra-renovering.pdf.