1.7 MAJANDUSVÕIMALUSED

Euroopa rohelise kokkuleppe ehk roheleppe eesmärk on häälestada majandust ja ühiskonda ümber madalsüsinikenergiale ja -lahendustele. See on tohutu majanduslik võimalus ettevõtetele: nõudlus roheliste toodete, teenuste ja teadmiste järele kasvab ainuüksi Euroopa Liidu nõudmistel. Targalt talitades tugevdame Eesti ehitussektorit ning parandame ehitatud ruumi oma inimestele. Saavutades Eesti rohe-eesmärgid, saame pakkuda oskusi ja teadmisi ka väljaspoole meie piire. Eesti ehitussektoril on võimalus sarnaselt Põhjamaadega olla ehitussektori nüüdisajastamisel eesrinnas, haarates nii tugeva turuosa rahvusvahelisel turul. Euroopa liigub praegusel linnastumise ja kliimakriisi sajandil majandusliku, ühiskondliku ja keskkondliku efektiivsuse suunas ehitatud ruumis.

Ehituse tulevik Eestis võib olla majanduslikult paljutõotav kui õigel ajal uuenduslikult talitada. Väike võimaldab olla paindlik ja kiire. Kui väike Eesti suudab end kokku võtta ja tegutseda otsustavalt ehitussektori rohepöördega, nagu tehti Tiigrihüppe projektiga, on võimalik märkimisväärselt parandada meie ehitussektori ekspordivõimet. Algus on tehtud: Eesti puitmajatootjad on juba kliimasõbraliku ehituse ekspordi edulugu. Eesti saab eksportida tooteid, teenuseid ja teadmisi nii lähinaabritele kui ka mujale maailmas. Me ei alusta tühjalt lehelt. Lahendused, mis töötavad meie kliimas, töötavad ka mujal. 

Ka strateegiadokumendis “Ehituse pikk vaade 2035” märgitakse selgelt: “Eksporditakse Eesti mudelit – õpetatakse oma kogemusi ja teadmisi ehitusvaldkonna korraldamisel (st strateegiline, pikaajaline, kontratsükliline planeerimine, tark tellimine, väärtuspõhine hankimine, efektiivne ehitusprotsesside korraldamine, andmepõhisus ja digitaliseeritus otsustamisel ja elluviimisel, nutikate kasutajasõbralike lahenduste kasutamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele igakülgselt vastavad lahendused jms) ka teistele riikidele ja huvipooltele.”[50]

Maailmas on ehitussektor juba mõnda aega liikunud süsiniku heitkoguste vähendamise suunas. Eelmise kümnendi keskel selgitati välja tehaselise ehituse, efektiivsema ressursikasutuse, automatiseerimise, renoveerimise selge suundumus – see tähendab senisest vähem uusi hooneid ja senisest enam vanade ärakasutamise kas ümberehituseks või materjalihoidlateks.[51]

Norra, Rootsi, Taani, Saksamaa ning Soome riiklikud kliimaneutraalsuse sihid on andnud ettevõtetele selge märgi, mis aitab luua madalsüsinikehituse turgu. Maailma innovaatilisemate linnade ühendus C40 on seadnud oma liikmetele[52] eesmärgiks vähendada uute hoonete ja taristu kehastunud süsiniku hulka 2025. aastaks 30% ja 2030. aastaks 50%. World Green Building Council kutsub üles vähendama ehitiste kehastunud süsiniku hulka 2030. aastaks vähemalt 40%. Ühendus lisab, et Euroopa Liit ei saavuta kliimaneutraalsuse eesmärki, kui ehitatud ruumis ei vähendata kogu ehitise eluringi süsiniku heitkogust, ning rõhutab, et kehastunud süsiniku hulga vähendamine on ajas kasvava tähtsusega. Soomlaste ehituse teekaardi[53] järgi moodustavad ehitussektori heited 30% riigi CO₂ heitkogustest ja liikuvus 22%. Ehitussektori heitkogustest omakorda 65% moodustab hoonete kasutamine (sh kütmine). Eesmärk on võrreldes 2017. aastaga vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside hulka 80%. Soomlased arvestavad oma plaanis stsenaariumiga, et rohetehnoloogiate areng võib seda arvu veelgi ambitsioonikamaks muuta, kuid nad ei jää ootama tehnoloogiate saabumist.

[50] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 40. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
[51] Achieving ‘Growth within’: a € 320-billion circular economy investment opportunity available to Europe up to 2025. EllenMcArthur Foundation, McKinsey Center for Business and Environment (2017). https://emf.thirdlight.com/file/24/kLSzgopk1M5rWRkLbG2kL2lLay/Achieving%20%27growth%20within%27.pdf.
[52] C40 riikide hulka kuuluvad nt Amsterdam, Stockholm, London, Pariis. Loe ühenduse kohta rohkem siit.
[53] Mikko Paloneva, Saana Takamäki. Vähähiilisyyden tiekartta 2035 (Soome ehituse teekaart). Työ- ja elinkeinoministeriö (2020). https://www.rt.fi/tiekartta.