2.5 ARHITEKTUUR JA PROJEKTEERIMINE

VÄLJAKUTSED

Pärast planeerimist ja lähteülesande loomist tehakse kõige olulisemad süsiniku mõju puudutavad otsused just projekteerimise käigus. Siin valitud funktsionaalsed, tehnilised, arhitektuursed, kasutus- ja liikuvuslahendused suurendavad või vähendavad ehitamise, kasutuse CO2 heitkogust ning loovad (või ei loo) võimalused ringmajanduseks ja materjalide taaskasutamiseks. Need otsused tuleb tuua võimalikult varajasse, projekti eeltöö faasi, sest iga otsuse tagasi pööramise ja muutmise kulu kasvab ajas. 

Kvaliteetne projekt ja läbimõeldud lahendused aitavad muuta märgatavalt efektiivsemaks ka ehitusprotsessi, sest ehitusplatsil muudatuste tegemine on palju suurema keskkonnamõjuga. Sõnades võidakse projekteerimist tähtsaks pidada, aga mida ütlevad arvud? Võib eeldada, et projekteerimise maksumus on hoonete rajamisel Eestis keskeltläbi u 6% ehituse maksumusest, kui vaadata ainult RKASi andmeid. Soomes on see hinnanguliselt aga 10%.[181]

Projekteerimisel ei kaasata meeskonda eksperte, kes oskaksid mõõta ja juhtida madalsüsinikehitust. Parima oskusteabe arvestamine ehituse varases faasis on oluline, et välja töötada kõige keskkonnasõbralikumad lahendused. Küsimused on komplekssed ega piirdu näiliselt lihtsate valikute, nagu kas eelistada puitu või betooni, vaid samuti on tähtsad ehitise energiatarbimine, liikuvus, ehitusprotsess, modulaarsus ja ringmajanduslikud aspektid. Tuleb näha erinevate distsipliinide vahelisi seoseid ja võimalusi, kuid neid spetsialiste pole harilikult kaasatud või nende tööga arvestatud. Neid oskusi ei õpetata süsteemselt haridusasutustes ehk kõrgharidusega spetsialistidel puuduv vastav väljaõpe.

Nii projekteerimis- kui ka ehitustööd hangitakse üldjuhul madalama hinnapakkumise käigus. See ei loo vajalikke eeldusi uuendusteks ega ekspertide kaasamiseks. Nii ei taga tellija parima teadmise rakendamist oma projektis: osalistel ei ole võimalik tegeleda piisavas koguses arendustööga, et leida sobivamaid lahendusi nii keskkonnasäästu kui ka eelarve jaoks. Projektiga kiirustatakse. Tellija keskendub parema teadmise puudumisel kohesele raha kokkuhoiule, mitte ei vaata kogu eluringi (tuleviku)kulusid. Et väiksema süsinikujäljega hooneid võib olla kallim ehitada, siis jäetakse lähteülesannest need nõuded välja. Projekteerimine on sageli alahinnatud etapp ning protsentuaalne kulu projekti eelarvesse on liiga väike.

Liiga lühike ettevalmistus- ja projekteerimisperiood, mis toob kaasa vähese koostöö ning lisandväärtuse projekti jaoks. Tellija võib ettevalmistusperioodi lühendades küll raha kokku hoida, kuid pikas perspektiivi suurendab oma lõppkulu, sest läbimõtlemata lahendused toovad kaasa suuremad kulud ehitus- ja hooldusperioodil. Eri pooled tahavad kiiresti ehitusfaasi jõuda mitmel põhjusel: tähtajad, eurotoetused, pikad kooskõlastused eri ametitega, ootel töötajad jms. Kiirustamine toob efektiivsuse asemel kaasa aga hoopis ebamõistlikud kompromissid, halvad lahendused ning valesti plaanitud tähtajad ja eelarve.

Tellija lähteülesanne muutub protsessi käigus, mis põhjustab palju ümberprojekteerimist. Üldjuhul ei ole tellija eri aspektidest teadlik ning tema kaasatud spetsialistid ei pruugi teda parima teadmise juures aidata, sest keskendutakse sageli mugavale tööle, mitte parimale lahendusele.

Ehitusprotsessi käigus ei tehta piisavalt koostööd, juurdunud ei ole koostööl põhinevad hanked, nagu alliansshanked. Parimate lahenduste loomiseks tuleb varakult kaasata asjatundjad, et nende parimaid teadmisi rakendada. Et projekteerijatel puudub üldjuhul ehituskogemus ja teadmised hoonete hilisemast haldusest, siis on oluline ka seda kompetensi kaasata projekteerimise perioodil. Projekti edu kriteeriumiks tuleb seada hea lõpptulemus, mitte iga poole isiklik kasu – seda põhimõtet aitaksid lahendada koostööle suunatud lepingumudelid.

VISIOON 2040

Riigihanked on viidud uuele tasemele, hangete kvaliteeti aitavad tagada väljatöötatud boonussüsteemid ja stiimulid, et riik saaks toetada uute lahenduste algatust ja rakendamist. Avalikul sektoril aitavad hankeid korraldada ja ellu viia erialaliidud ja kompetentsikeskused, kuhu on koondunud parim praktika ja teadmine ning kelle üks ülesandeid on olla hankeprotsessi eestvedajaks. 

VÕIMALUSED 

“Maailma Majandusfoorumi (2016) uuringu kohaselt on ehitus- ning planeerimisprotsesse optimeerides võimalik vähendada projekti valmimise aega 20% ning seetõttu vähendada ettevõtte tegevuskulusid kuni 16%. [..] Maailma Majandusfoorumi (2016) hinnangul säästab planeerimisprotsesside optimeerimine maailma ehitussektorile ligikaudu 0,4 triljonit eurot tegevuskuludsid üle 10 aasta, mis Eesti konteksti kandes tähendaks, et aastas säästetaks ligikaudu 15 miljonit eurot.”[182]

Süsinikujälge saab kõige hõlpsamini vähendadada planeerimisel, seejärel lähteülesande koostamisel ning projekteerimise käigus. Halb planeering (riiklik, maakonna-, üld- või detailplaneering) määrab väga palju, samuti lähteülesanne. Kuid kui need on halvasti tehtud, on veel võimalik vähem hoone süsiniku jalajälge vähendada projekteerimise käigus. Äärmiselt tähtis on ehitise kujundamisel kasutada professionaalseid arhitekte, insenere ja tehnilisi eksperte, kes on projekti kaasatud väärtushanke kaudu, ja neile kui professionaalidele usaldada vabad käed oma tööd teha, et tulemus saaks parim võimalik. Tellija roll on luua hea lähteülesanne (vt ptk “Lähteülesanne ja tellimine”), olgu era- või avalikus sektoris. Professionaalse meeskonnaga, kes on komplekteeritud väärtushangete kaudu, on võimalik tagada projekti ühtlane kvaliteet ja usaldada projektimeeskonna osapoolte kätte tehnilised otsused. Kõigi oluliste avalike objektide korral tuleks väärtushankele eelistada avatud arhitektuurivõistlust, et leida parim arhitektuurne ja linnaehituslik lahendus ning komplekteerida professionaalne meeskond. Keerukamate objektide korral saab seada lisatingimusi võistlusel osalemiseks, et tagada kogenud ja professionaalne meeskonna kaasamine.

Arhitektidel on madalsüsinikehitusel täita suur osa. Uued materjalide valimise kriteeriumid ja energiatõhususe eesmärgid annavad raamistiku. Arhitektid on aga need, kes oskavad valida materjale ja näha raamistikus loovaid kitsendusi. Arhitektide erialane ettevalmistus annab senisest enam teadmisi peale ehitusmaterjalide ka ehitusfüüsikast, piirdetarinditest, niiskusturvalisusest ning ehitustehnoloogiast, mis on seotud nii ehitamise kui ka selle tulevikus tehtava pöördtegevuse ehk demontaažiga. Hea professionaal saab näiteks katsetada sisekliima tagamise uute kontseptsioonidega, generatiivse disaini ja uuenduslike materjalidega nii viimistluses kui ka konstruktsioonis. Tihti on võimalik arhitektuuri abil teadlike võtetega vähendada hoone sõltuvust mehaanilistest sisekliimasüsteemidest, kasutada materjalide loomulikku niiskuse ja temperatuuri sidumise võimet, avades uued suunad energiatõhusa elukeskkonna kavandamiseks. Siin tekivad ka uued ärimudelid arhitektuuris: sügavuti saab tegeleda süsinikku maksimaalselt siduvate materjalide tootearendusega, uued piirangud kiirendavad tööprotsesside ja rutiinsete disainiülesannete automatiseerimist ning tehisintellekti (ingl Artificial Intelligence, AI) kaasamiseks kiiremate disainiotsuste ja kvaliteetsemate tulemuste loomiseks. 

Modulaarne ehitus on teine hea näide sellest, mis rolli saab arhitekt mängida madalsüsinikehituse juures. Kõik hooned ei ole tulevikus modulaarsed, arhitekti pädevuses on aga näidata, millal see teenib lähteülesande ja/või madalsüsinikehituse eesmärki. 2022. aastal kuulutas Tallinna Linnavaraamet välja ideekonkursi Põhja-Tallinna lasteaedadele keskkonnasäästlike lahenduste leidmiseks, mis võimaldaks tehases toodetud puitmooduleid lasteaia vajadustega paindlikult kohandada. Kui see katseprojekt õnnestub, võib sellest saada hea teenäitaja.

Joonis 20. Baumschlager Eberle Architekteni projekteeritud “2226” hoone aastaringsed sise- ja välistemperatuurid. Austrias projekteeris arhitektuuribüroo Baumschlager Eberle Architekten mitu “2226” hoonet. Need on hooned, kus toatemperatuur on aasta ringi 22–26 °C, välistemperatuurid on võrreldavad Eesti oludega (talvekuudel –10°C). Soojuse ja jahutuse tagavad materjalivalik, paksud seinad ning automaatselt toimivad õhutuspaneelid soojuse ja värske õhu tarvis. Katusel on varuks päikesepaneelid, millega saab kütet ja energiat varuda akudesse. Hoonel on keskmisest väiksemad energiakulud (45 KWh/m2, 67% väiksem), tehnoruumidele kulub 80% vähem pinda ja hoone eluea, 50 aasta peale on hoone kulud 49% väiksemad. Seega muutub kliimakindel hoone poole odavamaks nii ehitada kui ka pidada.[183]

Projekteerimise osatähtsust tuleb tõsta. Projekteerimine paneb aluse suurele osale süsinikuneutraalsuse tagamiseks tehtud otsustele.[184] Et projekteerimist peetakse tähtsaks, tõendaks näiteks see, kui projekti kogueelarvesse mõõdetaks ka projekteerimise kuluprotsent. Investeering projekteerimisse võiks ulatuda umbes 10%-ni, aga selle investeeringu tegemise eelduseks on ka pädevate spetsialistide olemasolu ning oskuslik meeskonna juhtimise võime eesmärgi suunas. Kallim hind projekteerimisel toob potentsiaalselt kaasa kõrgema majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku väärtuse. Arvestama peab ka autoriõigustega ning peaarhitekt peab olema projektiga seotud kuni selle valmimiseni, et vältida odavhangete mõju projekti kvaliteedile ja vastutuse hajumist. Järjepidevuse hoidmine tagab, et esialgne autor on keskne vastutaja kvaliteedi eest ja saab vähendada seeläbi vastutuse hajumist. Vastasel juhul tekib ka strateegias “Ehituse pikk vaade 2035” mainitud pea lõputu delegeerimine. 

FutureBuilt projekt Norras – näide sellest, kuidas arhitektide, linnaplaneerijate, omavalitsuste ja erasektori koostöös vähendada süsinikujälge. FutureBuilt on kuue omavalitsuse algatud koostöö, mille raames projekteeritakse ja ehitatakse 100 hoonet, mille süsinikujälg on vähemalt 50% väiksem riigi keskmisest (ja see on ajas liikuv eesmärk). Programmi sõnastatud eesmärk on näidata, kuidas vähendada süsinikujälje väga hea kvaliteediga arhitektuuri abil, samuti antakse eeskuju ja luuakse turgu. Märksõnad on “koostöö”, “katsetamine” ja “uuendused”. Valminud 71 hoonel on väga suur osa ringmajandusel, väikse süsinikujäljega materjalide valikus ja säästva liikuvuse planeerimisel. Hooneid on suuri ja väikseid, betoonist ja puidust. Valminud on näiteks Munchi muuseum. Selles 200-aastase elueaga projekteeritud hoones on kasutatud ringmajanduse põhimõttel ümbertöödeldud teraskonstruktsioone ja väikse süsinikujäljega betooni. Mida saame õppida ja norrakatelt üleöö üle võtta, on vastus Eesti autostumise probleemile: parkimine. Munchi muuseumis on parkimiskohad ainult jalgratastele. Hoone mahu hulka pole autoparklaid enam arvestatud ka 2022. aasta suvel valminud Norra rahvusmuuseumis. Samuti puuduvad parkimiskohad ehitamisjärgus kontorihoones OsloSolar (vt OsloSolari põhjalikku ülevaadet). Programmi kuulub ka esimene Norra kliimaneutraalne linnaosa Fornebu poolsaarel Bærumi asulas. Fornebu on 60 hektarit ning ka sellel tuleb 50% väiksem süsinikujälg võrreldes riigi keskmisega.

FutureBuilt rajaneb konkreetsetel kriteeriumitel ja nõuetel. Alustuseks on kohustuslik mõõta LCA-meetodil hoonete süsinikujälge ja järgida selle piirmäärasid. [185] Arendajatel on kohustus vähendada hoonega kaasnevat parkimist vähemalt 50% sõltumata projektist ning pooltele alles jäävatele parkimiskohtadele tuleb tagada laadimine, samuti tuleb võimaldada autojagamisteenust. Esmajärjekorras on kohustus rajada rattaparklaid. Liikuvuse lahendamine on üks põhilistest viisidest FutureBuilt programmis, kuidas süsinikujälge vähendada – nii vaadatakse hoonest kaugemale ja laiemalt. 

Näiteks peab mõõtma liikumisviise ja -mustreid kaks aastat pärast hoone valmimist, et FutureBuilt saaks vajadusel andmetele tuginedes programmi nõudeid muuta. Strateegiline lähenemine liikuvusele käib nelja hierarhilise sammu kaupa. Esimene ja kõige tähtsam on tihedama asustuse planeerimine (nii vähendatakse tarvidust eraauto järele); teiseks toetatakse säästlikku liikuvust (jalgsi, rattad, ühissõidukid); kolmanda sammuna piiratakse kiirust, luuakse madalemissiooni- ja autovabad tsoonid ning vähendatakse parkimist; neljandana võimaldatakse elektriautode laadimist ning jagatud autosid. 

Pilt 3. Munchi muuseum Oslos. Kuidas vähendati hoone süsinikujälge 50%? Munchi muuseum Oslo südalinnas ehitati Norra kõige ambitsioonikama kliimaneutraalse ehitusprojekti FutureBuilt raames ning selle tellis Oslo linn. Arhitekt: Estudio Herreros ja LPO arkitekter, sisearhitektuur: Scenario Interiørarkitekter Mnil. Brutopind: 26 313 m2. Loe lisa siit. Pilt: FutureBuilt

SOOVITUSED

2.5.1 Ruumiloome ja ehituse hariduse kaasajastamine roheoskustega

Eestis on vaja kogu planeerimise, projekteerimisega ja ehitusega seotud õppevaldkond nii tasemeõppes kui ka täiendkoolitustena üle vaadata ja roheoskuste põhjal nüüdisajastada. Ülikoolides on vaja õpetada riigiga koostöös erialasid, mille lõpetajad oskavad madalsüsinikehituse ja energiatõhususe loogikaid analüüsida projektideüleselt ja luua erialadevahelisi seoseid. Üks võimalus on ka luua süsinikuneutraalse ehituse spetsialisti pädevus, kes saab arvutada hoone eluringi süsinikujälge, ja võib pädeva isikuna kinnitada tulemuste õigsust.

Kes: ülikoolid (Eesti Kunstiakadeemia, TalTech, Tallinna Tehnikakõrgkool), Kutsekoda, Haridus- ja Teadusministeerium
Millal: 2023–2025

2.5.2 Riik integreerib süsinikuneutraalse ehituse põhimõtted riiklikesse õppekavadesse

Madalsüsinikehitus koos ehitussektori ringmajandusega peab olema horisontaalne teema nii arhitektide kui ka teiste valdkondade inseneride õppekavades. Tuleb luua energiatõhususe mikrokraad projekteerijatele ja ehitajatele, et suurendada nende teadmisi ja pädevust. Tuleb suurendada arhitektide ning inseneride koostööd soodustavate õppeainete osakaalu, sh praktilisi õpiväljundeid pakkuva projekt- ja probleemõppe osakaalu. Senisest põhjalikum käsitlus peaks olema kogu linnaruumi ja hoonete ligipääsetavusel (kaasav disain), mis arvestaks kõigi ühiskonnarühmade (eri)vajadusi kogu elu jooksul.

Kes: Ülikoolid (Eesti Kunstiakadeemia, TalTech, Tallinna Tehnikakõrgkool)
Millal: 2024

2.5.3 Süsinikujälje arvutamine ja piirmäärad ehitusprojektides 

Ainult regulatsioonidega saab vajalikus mahus tagada sektori süsiniku heitkoguste vähendamise. Euroopa Liit nõuab, et aastal 2030 peab hakkama arvutama kõigi uute hoonete süsinikujälge LCA arvutuse või analoogse lahenduse baasil. Alates 2027. aastast on kohustuslik teha süsinikujälje arvutus uutele hoonetele, mis on suuremad kui 2000 m2. Nõue arvutada ja piirmäära järgida on juba olemas mitmes riigis: Taanis [186], Hollandis, Rootsis, Soomes, Prantsusmaal. Kui Eesti tahab teha kõik, et tagada meie ehitussektori rahvusvaheline konkurentsivõime, suutlikkus ehitada taskukohaselt inimestele maju ning täita riigi kliimaeesmärgid, tuleb meil olla esimeste seas süsinikujälje arvutamisega ja piirmääradega.

  1. Eesti avaliku sektori ehitatud ruumi hangetes tuleb projekteerimisel nõuda Eestile välja töötatud meetodiga hoone süsinikujälje arvutamist.
  2. Riik peab välja töötama lubatud süsinikujälje piirmäärad levinumate hoonetüüpide järgi, seadma sisse järelevalvesüsteemi ning nõustamiseks tugiteenused nii erasektorile kui ka linnadele-valdadele.
  3. Erasektori ehitusprojektidele tuleb kehtestada süsinikunõuded pärast avaliku sektori pilootprojekte. 
  4. Riik peab näitama eeskuju ja pakkuma tuge erasektorile. Üks viis, kuidas riik saab konkreetselt aidata, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loodud LCA kalkulaatori abil. [187]
  5. Avaliku sektori uusehitistes tuleb süsiniku mõõtmise näidisprojektidega alustada 2024. aastal, lubatud CO2 piirmäärad kehtestada 2025. aastal. Erasektori hoonetele peaks arvutusnõue järgnema 2025. aastal ja CO2 piirmäärad 2026. aastal. [188]
  6. Ehitusloa väljastamise aluseks on süsiniku heitkoguse arvutamine ning ringmajanduse põhimõtete ja materjali taaskasutuse määrade järgimine. See võimaldaks ringmajanduse põhimõttel kehtestada projektides materjalide taaskasutuse määra. 

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuendab ehitusseadustikku
Millal: 2023. aastal uuendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ehitusseadustikku; avaliku sektori uusehitistes tuleb süsiniku mõõtmise pilootprojektidega alustada 2024, lubatud CO2 piirmäärad kehtestada 2025; erasektori hoonetele peaks arvutusnõue järgnema 2025 ja CO2 piirmäärad 2026. 

2.5.4 Seadused ja määrused tuleb kaasajastada nii, et need vastaksid uutele digilahendustele, ei takistaks sujuvat töövoogu ega dubleeriks protsesse.

Riiklikud määrused ja nõuded on vastavusse viidud võimalustega, et tuleb samal ajal kasutada nii digilahendusi kui ka jälgida traditsioonilist töövood (nt geodeetiline mõõdistamine, kus tehnoloogia võimaldaks juba mugavamaid meetodeid, kuid nõutakse endiselt tahhümeetrilisi mõõdistusi).

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Digitaalehituse Klastriga
Millal: ettevalmistused 2023, seadused ja määrused viidud vastavusse hiljemalt 2024

2.5.5 Riik juurutab lähteülesande mõõtmise ja parandamise süsteemi, alustades süsteemse Projekti Info Päringu (ingl Request for Information) andmete kogumisest ja avaldamisest.

Avaliku sektori projektide korral aitab süsteemne ehitusprojekti vigade kaardistus ning selle tagasiside analüüsimine ja vigadest õppimine teha sektoris targemaid otsuseid. See aitab säästa nii tellija kui ka maksumaksja aega ja raha.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara jt
Millal: 2023

2.5.6 Riik mõõdab  avalikes hoonetes ruumitõhusust ja parandab seda

Kui palju ruumi vajame ühes hoones selleks, et tagada optimaalsed töö- ja õppetingimused? Kas projekt sisaldab ühisruume või mitmeotstarbelisi, muudetava planeeringuga ruume? Näiteks 2013. aastal oli Soome eluruumikasutus inimese kohta 55 m2, büroodes aga 31 m2. Avaliku tööruumide strateegias oli 2005. aastal märgitud sihiks inimese kohta 25 m2 riikliku uurimuskeskuse VTTs oli inimese kohta ruumi 18 m2.[189] Hoone pindala, töötajate arvu, soojus- ja elektrienergia ning viimaste heitkoguste järgi on võimalik arvutada, kuivõrd tõhus on meie ruumikasutus.

Riigi Kinnisvara hakkas seda mõõtma 2022. aastal, seades büroohoones parimaks näitajaks 15 m2 inimese kohta. [190]

Kes: Riigi Kinnisvara mõõdab ja juhib  ruumitõhusust ning räägib sellest tööst avalikult; erasektor juhindub riigi praktikast 
Millal: alates 2023

2.5.7 Riik kaasajastab standardid ja viime need vastavusse rohepöörde eesmärkidega

Üldteada on tõsiasi, et omavalitsused lähtuvad standarditest. Ehkki ühe mittetulundusühingu standardid pole de jure Eesti vabariigis siduvad, on need soovituslikud, ja de facto neid järgitakse. Kui standard lisatakse näiteks hoone või taristu rajamisel lepingusse, muutub see siduvaks. Seetõttu on hädavajalik, et riik nõuaks projekteerimise, ehitamise, teede- ja tänavatega seotud standardite kaasajastamist selliselt, et töörühmas on kaasas eksperdid valdkondadest, mis on kriitilised taristu/avaliku ruumi planeerimise seisukohast. Standardid, nagu linnatänavate standard ja teede projekteerimisnorm[191], peavad mitte ainult (võimalusel) toetama ehitatud ruumi ja selle mõju süsinikujälje vähendamist, vaid sellest eesmärgist lähtuma.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
Millal: 2023


[181] Tulemused pärinevad siinse teekaardi tarbeks kogutud intervjuudest.
[182] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 45. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
[183] Baumschlager Eberle Architekten. https://www.2226.eu/en/revolution/.
[184] LCA mõjust ja võimalustest arhitektuuris on hea ülevaade ArhDailys.
[185] FutureBuilt on töötanud välja oma, kohandatud hoone eluringi hindamise (LCA) tööriista. Loe selle kohta siit.
[186] Taanis kehtib 2023.aastast kõigile vähemalt 1000 m2 hoonetele kohustus arvutada süsinikujälg ning jääda alla 12 kgCO2e/m2/aasta. Loe selle kohta siit. Taanlaste strateegia ja tegevusplaan 2020. aastatel LCA mõõtmisel on kättesaadav siit.
[187] Erasektorile pakutakse ajutiselt tasuta LCA kalkulaatorit, mis on praktiline alternatiiv turul kättesaadavatele, kuid kallitele tarkvaralitsentsidele.
[188] Piirmäärad peavad olema teaduspõhised ning nende seadmine ja uuendamine korraldatud läbipaistvalt. Kui defineerida hoonete piirväärtused Pariisi leppe (ja mitte statistika) järgi, võib see olla praktiline. Näiteks Taani piirväärtused uutele hoonetele võiksid Horupi jt teadusartikli järgi olla poole väiksemad.
[189] Madalsüsinikehituse suunas: hindamise ja projekteerimise käsiraamat. Tallinn: ET Infokeskuse AS (2021).
[190] Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted 2021. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/media/5950/download.
[191] 2023. aasta alguse seisuga uuendamisel.