2.12 JUHTIMINE

VÄLJAKUTSED 

Eestis on ehitussektori tööviljakus ja madalsüsinikehituse teadlikkus väike. Meil pole selle järele olnud nõudlust. Strateegias “Ehituse pikk vaade 2035” on sõnastanud ammendavalt ehitussektori proovikivid, mille võib ehk kokku võtta nii: meil on tarvis muuta olukorda, kus me oleme Euroopa Liidu keskmisest tootlikkusest kaks korda madalamal tasemel. Ehitusjuhtimise kvaliteet on suur väljakutse. Praktikas on erinevates protsessides veel raiskamist liiga palju ja häid ehitusjuhte on vaja koolitada palju rohkem. 

Avalikus sektoris on puudu ruumiloome terviklikust poliitikast ja juhtimisest. Ruumiloome protsesside terviklikule juhtimiskultuurile ei ole seni piisavalt tähelepanu pööratud: meil puudub ühtne ruumipoliitika ning terviklik käsitlus sellest, kuidas elukeskkonda kavandatakse ja luuakse. Siin töös on nimetatud näiteks planeerimise ning taristuehituse eraldiseisvad eksistentsid ning vajadus neid terviklikult ühe katuse, Maruli alla tuua (vt ptk “Planeerimine”, soovitused). Tähelepanu vajab ruumiloomeprotsesside juhtimiskultuur tervikuna, sest targad ruumiotsused aitavad hoida ja väärtustada meie elukeskkonda, mis on otseselt seotud üldise heaoluga. Küsimus ei ole vaid meeskonnatöö või projektide juhtimises: olulisemate sihtide saavutamise ruumiloomeprotsessid ületavad projekti ja selle meeskonnatöö eluea. Asi pole pelgalt ruumilise planeerimise või ehitusprojektide koostamise koostöös või nende juhtimismudelite ajakohasuses. Suurema mõjuga ruumiloomeprotsesside ja suurobjektide elluviimine võib võtta aastakümneid, mille vältel vahetuvad mitte ainult meeskonnaliikmed ja uuenevad juhtimismudelid, vaid vahetuvad ka valitsused, nende ruumiotsused, investeeringukavad, Euroopa Liidu suunised jpm.

Riigikaitse väljakutsed ja nende mõju ehitatud ruumi süsinikujäljele 

Ohu korral võivad inimesed olla sunnitud leidma varjumiskoha võimalikult lähedal, elumajade korral nt siseruumides või keldrites. Suur osa inimesi võib vajada varju avalikus ruumis, mistõttu varjumise korraldamisel ei piisa pelgalt maja haaval keldrite vm varjumiskohtade või -ruumide rajamisest-korrastamisest, vaid tuleb näha ja planeerida elanikkonnakaitset elukeskkonnas tervikuna. Varjumise korraldus tuleb läbi mõelda alates ruumilisest planeerimisest, nõuete kehtestamisest ja toimepidevuse tagamisest kuni varjumiskohtade kasutusest väljaarvamise ja tavaolukorras kasutuse leidmiseni. 

Varjumiskohtade rajamine on osa ruumiloome protsessist (sh ruumilisest planeerimisest, projekteerimisest, ehitusest). Ohuhinnangut arvesse võttes tuleb elanikkonnakaitse laiemalt ruumiliselt läbi planeerida ja teha seda riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Elanikkonnakaitse oluline osa on varjumise korraldamine ohu korral. Eesti õiguses pole veel terminitel „varjumiskoht“ ja „varjend“ definitsioone, vaid need on õigusaktides alles määratlemisel. Varjumiskoha või varjendi korrastamise või rajamise kulu võiks seejärel saada ka riigi või Euroopa Liidu toetust. Elamuvaldkonna uutes toetusmeetmetes on abikõlblike tegevuste ja kulude hulka laiendatud ka kriisiolukorras varustuskindluse tagamine. Nii peab uuel või ümberehitataval eluhoonel olema edaspidi hooneväline varutoiteallika ühendus (ümberlüliti) ja varugeneraator. Eesmärk on elektrikatkestuse korral tagada varutoitega hoone esmatarbe soojus- ja tarbeveevarustus. Abikõlblike kulude hulka kuulub lisaks ümberlülituslahendusele ka varutoitegeneraatori ja selle välitingimustes hoiustamise (kattekonstruktsiooni) lahenduse kulu. Palju seda teatakse? Palju seda kasutatakse? 

Varjumiseks valmistumist ja selle elluviimist korraldab Päästeamet. Varjendite, varjumiskohtade ja -ruumide soovituslikud nõuded on Siseministeeriumi eestvõttel 2023. aasta alguses Päästeametis koostamisel. Määrus võiks valmis saada 2023. aasta lõpuks. Praegu puudub elanikkonnakaitse, sh varjumiskohtade vajaduse ruumianalüüs, mis selgitaks välja iga konkreetse Eesti piirkonna evakueerimisvõimalused, varjumiskohtade paiknemise ja mahutavuse. Näiteks on teadmata, mis mahus ja täpsusastmega on varjumiskohti juba eelnevalt piirkonniti ja omavalitsuste kaupa üles märgitud. Niisugune elanikkonnakaitse, sh varjumisvõimaluste ruumilise vajaduse ja paiknemise pikaajalise tagamise analüüs on vajalik edasiste suuniste andmiseks nii riigi kui ka omavalitsuse tasandil.

VISIOON 2040 

Ehitussektor on talendirikas, tootlikkus on tõusnud kolm korda ja ületab Euroopa keskmist. Hea juhtimine on parandanud keskkonnajälje vähendamist ja on pakkunud tööd inseneridele, tõstnud sektori atraktiivsust tööandjana ning kasutusele on võetud uusimad tehnoloogiad. Õppekavad vastavad turu reaalsetele vajadustele ning on tugevalt seotud praktilise võimalustega. Protsess ei takerdu ühegi osapoole teadmiste puudumise, pädevuse või hoiakute taha. Kõigil on vajalikud oskused ja mõtteviis, et tagada head lahendused, sujuv (digi)protsess ning parim lõpptulemus avaliku sektori, tellija, projekteerija, ehitaja ja töömeeste vaatest. Eesti arendajad, ehitajad, arhitektid ja teised ruumiloomega tegelejad on välismaal hinnatud asjatundjad. Ülikoolide ja ehitusettevõtete omavaheline koostöö on mitmekordistunud.

VÕIMALUSED

Tulevikuehitus on madalsüsinikehitus: targad võtted, õiged tööriistad ja teadmised. Tulemus on kõrge lisandväärtus ja kõrge tootlikkus. Teeme targalt tööd tulemuslikult, sest oskame vastata turu vajadusele ning regulatsioonide nõudmistele. Arhitektide, inseneride ja eriehitustööde tegijate lisandväärtus on viimastel aastatel kasvanud enim ning neil on ka suurim ekspordipotentsiaal. “Empiirilistes uuringutes on leitud, et tootlikumad on need ettevõtted, mis ekspordivad ja omavad rahvusvahelist või globaalset tegevushaaret ning eksportivate ettevõtete seas on omakorda tootlikumad need ettevõtted, mis ekspordivad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.”[273] Ehitussektori tulevik on globaalselt rohelisem ja jätkusuutlikum ehitus.[274]

Hea juhtimine võimaldab kiirendada sektoris innovatsiooni. Arendatakse tänapäevaseid digiteenuseid ja uusi tööriistu, mis muudavad kõigi töö ladusamaks ning suurendavad konkurentsivõimet. Ehitatud ruumi rohepööramisel ei piisa vaid tehnoloogiast. Ühiskonnas, ettevõtetes ja meie endi argielus on tarvis käitumisharjumuste ja mõttelaadi muutust. Skandinaavias räägitakse palju juhtimise rollist ettevõtete keskkonnajälje vähendamisel. Hea viis rohepööret juhtida – kui on olemas selged strateegiad, otsused ja prioriteedid – on väärtused. Rootsis on ehitussektori juhid toonud kliimakriisi mõjul välja näiteks selle, et väärtustega juhtimine saab olla üks lahendus. Juhid peavad julgustama inimesi oma ettevõttes või asutuses vabalt arutama, küsima, katsetama, eksima ja leidma uusi lahendusi. Kliimakriisiga on vaja kohaneda ja lahendada: see on madalsüsinikehituse lähtepunkt. Lisaks väärtustele peab iga juht mõistagi seisma selle eest, et strateegiate elluviimine järgiks suurt pilti. Tihti võib see tähendada päevast päeva kordamist, mis on rohepööre, LCA või EPD. 

Oluline on kogu sektori valmisolek hakata uusi teenuseid kasutama, looma, katsetama. Valmisolek muutuda sõltub esiti inimestest. Nagu saame lugeda Rootsis 2019. aastal valminud ehitussektori teekaardist, on juhtidel teerajajana ja eeskuju näitamisel suur roll kliimaneutraalsuse saavutamisel. See omakorda aitab ehitussektorit muuta tööturul atraktiivsemaks. Uute inimeste pealekasv aitab sektoril suurendada jõudlust ning liikuda tulemuslikumalt edasi suurema lisandväärtuse loomisele ja kasvatada rahvusvahelisel turul oma konkurentsivõimet. 

Projekteerimine nõuab senisest enam tähelepanu. On tõenäoline, et ehitusprotsess alates hankimisest kuni projekteerimise ja ehituseni välja pikeneb. Üks põhjus on kahtlemata positiivne: meil on vaja hakata rohkem planeerimise ja projekteerimisega tegelema (vt ka ptk “Lähteülesanne ja tellimine”). Tänu põhjalikumale eeltööle ja lähteülesandele on varajases faasis asjatundjate kaasamine vajalik: saame täpsema projektieelarve ning oskame muuta asju enne, kui hakkab suurem projekteerimine. Nii on järgmistes faasides võimalik parandada kogu meeskonna töövõimet, vältides ringitegemisele ja muudatustele kuluvat aega, ning säästa lisatöödele kuluvat raha ja energiat. Samuti tekib selge eelis spetsialistidel ja ettevõtetel, kelle töö vajalikkust ja panust selline juhendmaterjal selgemalt esile toob, luues võimaluse lisatellimusteks töölõikudes, mille kaalukust tihti ei osata ette näha või unustatakse õigel ajal ja piisavas mahus tellida (nt uuringute tegijad, akustika-, tuleohutus-, tehnoloogia- jt vajalikud konsultandid).

Ettevõtte plaane tehes tuleb arvestada, et suureneb ka madalsüsinikehituse nõuete hulk, näiteks teha LCA, veenduda materjalide päritolus – see võib hakata lähiaastatel rohkem ressurssi, kui mitte rohkem aega nõudma. See tähendab, et arendajatel-ehitajatel peavad oma ressursse paremini planeerima ja tegema seda nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ehitusmahtu või ettevõtte käivet.

Rohepööre muutub tavaliseks äristrateegia ja majandusaasta aruandluse osaks. Finantssektor annab rohepöördele hoogu. Aastast 2026 peavad kõik ettevõtted esitama Euroopa kestlikkusaruande. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on võimalik kasutada üleminekuperioodi, mis tähendab, et nad vabastatakse direktiivi kohaldamisest kuni 2028. aastan Euroopa Liidu taksonoomia, keskkonna- ja sotsiaaleesmärgid annavad selged reeglid, mida kuidas mõõta, raportida ja parandada, et olla osa rohepöördest. See teeb tulevikus lihtsamaks (ja ühel päeval ainuvõimalikuks) laenud või välisinvesteeringud, sest ettevõte on roheline. Oluline on kõige selle juures aga äri: üks asi on mõõta, et saada linnuke kirja, hoopis teine asi on mõõdetavalt konkurentsis eristuda.[275]

Ehitatud ruumis tegutsevad ettevõtted orienteeruvad ümber madalsüsinikehitusele. Iga töö, protsess, tootearendus, koolitus, otsus peab lähtuma kasvuhoonegaaside mõju vähendamise kriteeriumist. Üks lihtsamaid viise ehitusprotsessi produktiivsuse üldiseks ja kiireks suurendamiseks on ehitusprotsesside automatiseerimine ja tehasemajade osakaalu märgatav suurendamine. Siin on teekaart teejuhiks. 

Ruumiloome, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja “Euroopa uue Bauhausi” sihte järgitakse. Strateegia „Eesti 2035“ kvaliteetse elukeskkonna siht joondub “Euroopa uue Bauhausi” põhimõtetega. “Euroopa uue Bauhausi”[276] algatuse kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult, üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. 

“Euroopa uue Bauhausi” järgi on tähtis olemasolevate hoonete korduskasutamine, nende kasutusea pikendamine ja ümberehitamine, mida tuleb, kui vähegi võimalik, eelistada uute hoonete ehitamisele. Elukeskkonna tervikkäsitlust on vaja ning Bauhausi programm annab soovitusi kvaliteedipõhimõtete järgimiseks ruumiloomes.[277]

Et saavutada pikaajaline ja terviklik elukeskkond, ei tule juhtimiskultuuri mitte ainult erasektoris arendada, vaid justnimelt ka avalikus sektoris. Avalikul sektoril on keskne osa suuremate ruumiloomeprotsesside juhtimisel. Ruumiloome on pikaajaline protsess pidevate, jätkuvate, uuenevate dünaamiliste tegevustega. 

Seetõttu annaks Maruli (Ruumiamet koos Transpordiametiga) loomine Eestile tugeva arengueelise just ruumiloomeprotsesside oskusliku juhtijana. Soovitud suuna ehk sihid annavad poliitikud, kuid Maruli oskaks ja suudaks soovitud ruumiloomeprotsesse juhtida andmetele rajatud suure pildi põhjal. Juhtimiskultuur on ka üks kaheksast rahvusvahelist head tava käsitlevast Davosi hindamissüsteemi kriteeriumist, hindamissüsteemile tugineb ka “Euroopa uus Bauhaus”.[278]

Riigi- ja elanikkonnakaitseküsimused tuleb ruumiloomes ühendada ruumiloomega. Kaitsepoliitika pole ehituse teekaardi ülesanne, kuid süsinikujäljes mõõdetuna mõjutab see väga palju Eesti ehitatud ruumis. Et kaitsepoliitika planeeritakse ette pikemaks ajaks, tuleb riigikaitselisi ehitusplaane arvesse võtta ka rohepöörde vaatepunktist. Riigikaitses ei saa teha järeleandmisi, seega jääb küsimus, kuidas ja mida see riigi ehitatud ruumi süsinikueelarves mõjutab. 

Näiteks sõiduteede ehitus Jõhvist ida ja Tartust kagu pool: kas teedevõrgu arendamisel on kaitsevajadusi ja piiranguid ning mis need on? Tõenäoliselt muudab kaitsepoliitika raudtee-ehitust veelgi olulisemaks. Pakub ju nt Rail Balticu rajamine ülejäänud Euroopaga vajalikku strateegilist ühendust. Eesti raudteevõrgu rööpmelaius tuleb Euroopa Liidu kokkuleppe järgi alates 2026. aastast hakata üle viima Euroopa omale (1435 mm). Kui palju kiiremini seda teha, kas alutada olemasolevatest trassidest või rajada kiiremas korras ka uusi kaitserajatiste juurde – sedagi võib paljuski määrata kaitsepoliitika. Või kas riigil peaks olema moodulsildade varu või saab ja tuleb neid paiguti juba kaitse-eesmärkidel tsiviilkasutusse võtta, mis säästaks omakorda raha ja vähendaks süsinikujälge sildade ehitamisel? Need on vaid mõned küsimused, kus seos madalsüsinikehitusega ehk suures pildis CO₂ kokkuhoiuga on otsene. 

SOOVITUSED

2.11.1 Kõik organisatsioonid mõõdavad oma tegevuse süsinikujälge ja vähendavad seda
Keskkonnaministeeriumi tellimusel valmistas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus 2022. aastal mudeli, mille eesmärk on toetada Eesti ettevõtete ning organisatsioonide kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje arvutuste ühtsetele alustele viimist. Ühtsed põhimõtted KHG jalajälje arvutamisel aitavad tuvastada ettevõtete keskkonnaväiteid (ehk väiteid, mis viitavad ettevõtte või toote kliimaneutraalsusele või keskkonnasäästlikkusele) ning muuta need selgemaks ja läbipaistvamaks.

Suunised ja arvutusmudel on vajalikud selleks, et pakkuda tuge nii konsultantidele kui ka ettevõtete omanikele KHG jalajälje arvutamiseks.

Mudel võtab arvesse Eesti-keskseid eeldusi ja tingimusi, mis loovad ühtlustatud metoodilise aluse ja andmestiku. Mudelit arendatakse ja nii Eestis kui ka ELis alles hakatakse andmeid koguma, kuid see muudab tulevikus ettevõtete süsinikujälje hindamise veelgi täpsemaks. KHG arvutamise mudelit saavad kasutada kõik organisatsioonid (nii avalikust, era- kui ka mittetulundussektorist), kes soovivad oma KHG jälge hinnata organisatsiooni tasandil.

Kes: kõik ettevõtted ja avalikud asutused
Millal: alates 2023

2.11.2 Ettevõtted loovad oma rohepöördestrateegiad ning positsioonid ettevõtte juhatuses 

Ehitussektori ettevõtted koostavad oma tegevuse süsinikujälje vähendamise strateegia 2023–2040, loovad jätkusuutlikkuse juhi positsiooni (ingl Chief Sustainability Officer), kes on ka ettevõtte juhatuse liige. Juhatusse võib võtta kindlasti ka organisatsioonivälise inimese, kes on valdkonna ekspert. Oluline on selge sõna ja inimesega hakata rajama teed madalsüsinikehituse suunas. Jätkusuutlikkus peab olema ettevõtte tegevuse sama loomulik osa nagu näiteks majandusaasta aruande koostamine. Lülitades rohepöörde ja süsinikujälje raporteerimise raporteerimise osaks, muutub see loomulikuks. 

Kes: erasektor ja avalik sektor (Riigi Kinnisvara, Transpordiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Eesti Raudtee)
Millal: alates 2023

2.11.3 Erialaliidud loovad oma liikmetele rohepöörde teekaardi aastani 2040 

Kui erinevad Eesti ehitussektori liidud koostavad 2024. aastal oma valdkonna rohepöörde teekaardi selle teekaardi põhjal, oleks see suureks abiks rohepöörde elluviimisel ehitatud ruumis. Siht peab olema liikumine oma valdkonnas (nt ehitusmaterjalide tootmises või planeeringute tegemisel) madalsüsinikehituse suunas, koostatav teekaart aitab neid samme kirja panna. See peaks olema ennekõike praktiline abimees erasektorile nõu andmisel, andmete kogumisel ja edastamisel riigile ning riigiga vajalike regulatsioonide muutmise taotlemisel.

Kes: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit jt.

Millal: 2023

2.11.4 Riik tellib ruumiloomekoolitused era- ja avalikule sektorile

Eesti seni killustunud ruumiloome vajab laiapõhjalist käsitlust. Meil tuleb suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust ruumiloome valdkonnas. 

Seetõttu ei tule ruumiloomekoolitusele eraldi tähelepanu pöörata mitte ainult spetsialistide täiendkoolituse või teadus- ja arendustegevuse, vaid ka avaliku sektori pädevuse suurendamise pärast. Selleks on ellu kutsutud ruumiloome koolitusprogramm, millega tuleb jätkata.[279] Ruumiloome süvakursuse on läbinud 200 avaliku sektori töötajat neljas koolitusrühmas üle Eesti. Koolitust on võimalik kohandada ka erasektori tippjuhtidele. Paremaks muutuksid teadmised ja töö tõhusus, ent väärtus omaette on ka inimeste omavaheline tundmaõppimine ja võrgustumine. Ruumiloomekoolitusi saaks parimal juhul võrrelda kõrgemate riigikaitse kursustega, eesmärgiga tutvustada ruumiloomet laiapõhjaliselt poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja ruumiotsuste tegijatele, omavalitsustele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmandale sektorile ning nende kaudu kogu ühiskonnale. Eestis seni korraldatud ruumiloomekoolituste vastu on huvi tuntud ka Saksamaal, sest selle abil saab kiiremini ellu viia “Euroopa uue Bauhausi” sihte, mis on fookuses üle ELi.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium
Millal: alates 2023 

2.11.5 Riik seab ruumiloome terviklikus lähenemises esikohale elanikkonnakaitse

Riigi- ja elanikkonnakaitset pole seni ruumiloomes käsitletud. See on möödunud 30 aastal tehtud süsteemne viga. Olgu raudteevõrgu uuendamine Euroopa rööpmelaiuse järgi, kaitserajatiste või sõjaväebaaside ehitusmahtude suurendamine, liitlasvägede ja nende perede majutamine või pommivarjendite laialdane rajamine ja nõudmine uusehitistes – kaitsepoliitika pärast võib olla lähiaastail palju, mida on tarvis ehitada või teistmoodi ehitada. See teema pole ehituse teekaardi pädevuses. Et riigikaitses ei saa teha järeleandmisi, jääb küsimus, kuidas see mõjutab riigi ehitatud ruumi süsinikueelarvet ja mida see seal mõjutab. Mida tuleb teha teisiti, kuidas mõjutab see ehitusmahte ning kuidas me seda kõike targalt planeerime? Kaitsepoliitika hoonete ja taristu planeerimist, ehitust ja kasutamist puudutavad mõõtmed peavad olema osa riigi ruumipoliitikast ja ruumiloomest. Kõik algab koostööst eri avaliku sektori asutuste vahel (vt analüüs eespool siinsamas, 2.12 peatükis).

Eesti vajab üleriigilist elanikkonnakaitse ruumianalüüsi, mis kataks kõiki suuremaid Eesti linnastuid ning tiheasustusalasid. Elanikkonnakaitse varjendite, varjumiskohtade ja -ruumide nõuded on koostamisel, misjärel tuleb nõuded muuta kohustuslikuks ühes mõistliku üleminekuajaga. Ehitusnõuded võiksid kohustuslikud olla alates 2025. aastast.

Kes: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Millal: 2023–2025

[273] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 14. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
[274] Call for action: Seizing the decarbonization opportunity in construction. McKinsey & Company (14.07.2021). https://www.mckinsey.com/industries/engineering-construction-and-building-materials/our-insights/call-for-action-seizing-the-decarbonization-opportunity-in-construction.
[275] Vt ehitusettevõte Skanska 2020. aasta ESG aruannet.
[276] Uus Euroopa Bauhausi” kohta loe täpsemalt Euroopa Komisjoni teatisest COM(2021) 573.
[277] Council conclusions on culture, high-quality architecture and built environment as key elements of the New European Bauhaus initiative. General Secretariat of the Council (2021). https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf.
[278] Loe Davosi hindamiskriteeriumite kohta rohkem siit.
[279] Ruumiloome koolitusprogrammi kohta vt siit.