2.5.1 Digitaalehitus ja ehitise infomudel (BIM)

VÄLJAKUTSED

Ehitise infomudelit (ingl Building Information Model, BIM) ei kasutata veel piisavalt ei avalikus ega erasektoris. Pika kogemusega aktiivsed projektide tellijad (Riigi Kinnisvara, Tallinna Sadam, Rail Baltica jt) on BIMi kasutusele võtnud enamikus projektides ja tänu sellele on tekkinud juba korduvalt rakendatav parim praktika. Niisamuti on suurimad kinnisvaraarendajad defineerinud enda projektides rakenduvad BIM-nõuded. Samas ei oska kohalikud omavalitsused (KOVid) jt riigiasutused ning enamik eratellijaid, kes tellivad projekteerimistöid harva, näha BIMiga kaasnevat kasu. Neil puudub piisava pädevusega personal, et osata seda hangetel nõuda.

Projekteerimise meeskondade BIMi kasutamise oskuse tase on sageli ebaühtlane. Paljudes hangetes ja lähteülesannetes pole BIMi kasutamist eraldi nõutud ja seetõttu projekteerija seda tihti ei paku. Turul tegutseb hulganisti ettevõtjaid, kellele jagub piisavalt tellimusi, kus BIMi ei nõuta, kuid see ei soodusta innovatsiooni turul tervikuna. Tihti võib üks-kaks projektiosalist, kes BIMis piisavalt võimekad pole, muuta ebatõhusaks BIMi kasutamise kogu projektis. Näiteks kui osa võimalikke vastuolusid jääb kontrollimata ning info on esitatud ebatäpselt, võib see luua segadust või nõuda lisaaega asjade selgitamiseks või silumiseks. BIMi suurim kasu realiseerub ainult siis, kui kõik pooled sellest protsessist osa võtavad. Ebaühtlusest tulenevad probleemid ei anna kõhklevale tellijale piisavalt kindlust, et BIMi rakendamine annaks piisaval määral kasu, ning hinnatundlik tellija leiab kohe võimaluse BIMi ära jättes projekteerimiskuludelt säästa. 

BIMi ei kasutata menetlusprotsessides. Lubade menetlus ja kooskõlastamine toimub endiselt 2D-jooniste põhjal, mis ei anna ainult BIMis projekteerijatele piisavalt suurt eelist, sest töö tuleb vormistada topelt – nii 2D- kui ka 3D-kujul –, mis tõstab ka projekteerimise kulu tellija jaoks. Omavalitsuste menetlusprotsessi arenduse kaudu on võimalik turgu suurel määral mõjutada.

BIMis tehtud projektist loobutakse ehituse käigus. Paljudel juhtudel kasutatakse BIMi projekteerijate omavahelises suhtluses, kuid hilisem ehitus viiakse endiselt ellu 2D-jooniste alusel. Kui BIMi ei ole tellitud või see ei ole loodud piisavalt detailselt, süsteemselt või see ei lähtu ehituse loogikast, siis pole ka ehitajad valmis sealt pärinevad infot eelistama 2D-joonistustele, sest nad ei saa oma protsesse mudeliga siduda.

Eriti tugevalt avaldub see probleem rekonstrueerimisprojektides, kus olemasoleva hoone kohta ei ole tihti piisavalt detailseid alusandmeid. Isegi kui hoone kohta on koostatud detailne punktipilv ja alusmudel, siis ilma konstruktsioone/ripplagesid avamata jääb palju infot projekteerijate eest peitu ning reaalsed lahendused tuleb teha juba ehituse käigus ning 2D-jooniste põhjal, sest siis pole enam võimalik piisavalt kiiresti olukorda uuesti mõõdistada ja modelleerida. 

BIM ei leia halduses rakendust. Üldiselt ei vasta ehituse aluseks olev projekt sellele, mis reaalsuses objektil valmis ehitatakse. Ehituse käigus toimunud muudatused ja toodete asendused jäävad mudelis sageli uuendamata. Kui arhitektuuri ja konstruktsioonide osa võib mudelisse isegi üsna suure täpsusega jõuda, siis tehnosüsteemide lõplik lahendus, kaablite, klappide, andurite jm hiljem aktiivset hooldust vajavate elementide info on enamasti ebatäpne. Sellisel kujul on mudeli kasutamine haldusmeeskonnale raskendatud ning seepärast eelistavad nad harjumuspäraseid dokumente. Tihti on hoonete haldusmeeskonnas ka puudus spetsialistidest, kes oskaks mudelit piisava vilumusega kasutada ning sinna tehtud uuendusi ja muudatusi jooksvalt sisse kanda. Mudeli väärtus ilma pideva nn mudelihalduseta väheneb kiiresti, sest algne mudel jääb aja jooksul üha rohkem maha reaalsest olukorrast. Takistusteks on ka puudulik tarkvara, mis teostusmudelit halduses kasutada võimaldaks, ning tellija konkreetse visiooni puudumine.

BIM-nõuded ei ole ühtlased. Tihti soovitakse mudelprojekteerimist küll kasutada, kuid puuduvad ühtsed ja standarditud nõuded ning see raskendab projekteerimise automatiseerimist. Iga projekti BIM-nõudeid tuleb eraldi igal projekti osalisel läbi töötada ning see nõuab palju manuaalset tööd. See aga pärsib mudelprojekteerimise efektiivsust. Ühtlasi ei ole BIM-nõuded seotud üldise projekteerimisstandardiga – EVS 932-ga.

VISIOON 2040

Ehitatud ruumist on väga hea digijälg: ehitised projekteeritakse mudelis, selle põhjal toimub omavalitsuste menetlusprotsess ning ehituse käigus luuakse reaalsusega kooskõlas teostusmudel, mis liigub tellija haldustarkvarasse. Mudel annab väärtust igale projektiga seotud poolele. Linnade ja hoonete 3D-mudelid, andmebaasid, suurandmed, toodete ja teenuste kindlaks määramine eri nõuete tarvis (nt keskkonnadeklaratsiooni ehk EPD jaoks) on võimaldanud luua ka inimeste kaasamiseks tõhusad ja hea kasutajakogemused tööriistad. Seda kõike tänu digitaalehituse sihikindlale arendamisele. 

SOOVITUSED

2.5.1.1 Projektide ja ehituslubade digimenetlus aastaks 2030
Kui projekteeritakse ja omavalitsused töötavad mudelis, siis menetluste aeg lüheneb. Riik ja omavalitsused peavad nõudma BIMi kasutamist senisest enam – see peab olema aluseks ehitusloa taotlemisel ning osa sujuvast töövoost. Süsteemne tagasiside projekteerijatele aitab turu taset tõsta ja mudelite kvaliteet paraneb.

Kes: Avaliku sektori tellijad, riik ja kohalikud omavalitsused
Millal: 2030

2.5.1.2 Riik standardib BIMi kasutamise ehitussektoris, sest mudelis saab süsinikujälge arvutada automaatselt
BIM-protsessi standardimine on oluline nii sektori töö automatiseerimiseks kui ka ühtse menetlusprotsessi arendamiseks. Kui riik ei standardiseeri BIMi kasutust, siis ei saa me rääkida ka ühtsest süsinikujälje arvutamisest. Oluline on mudelprojekteerimise ning madalsüsinikehituse põhimõtete sidumine Eesti projekteerimisstandardiga (EVS 932). Ühtsed BIM-nõuded on juba olemas. Töö standardiga EVS 932 käivitub peagi.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
Millal: 2024

2.5.1.3 Nõuete, juhendite ja koolituste kaudu julgustab riik BIMi kasutuselevõttu.

Toetades erinevaid tasuvusuuringuid, on võimalik luua koolitusi ja näidisprojekte, mis selgitavad tellijatele BIMi terviklikul rakendamisel tekkivat kokkuhoidu ehitus- ja haldusfaasis ning positiivset mõju projekti kogueelarvele ja hilisematele halduskuludele. Kui selle kohta tekib piisavalt usaldusväärne võrdlusmaterjal (nt BIMi rakendamine annab x% säästu võrreldes BIMi mitterakendamisega), siis on suur tõenäosus, et pärast esimeste näidete ja katseprojektide edukaid tulemusi levib laialdasem huvi BIMi kiiresti rakendada ning seda soodustab ka rahaline motiiv. Kapitalimahukate projektide korral on ka väikene sääst piisav, et vajalikku muutust ellu kutsuda. eesmärk on jõuda selleni, et riigi- ja erahangetes rakendataks BIM-nõudeid täies ulatuses. Selleks peaksid kõik suuremad riigihanked (hooned alates 1000 m²) koonduma professionaalsete hankijate, nt Riigi Kinnisvara kätte.

Kes: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
Millal: aastaks 2025 kõik riigihanked, aastaks 2030 kõik erahanked

2.5.1.4 Projekteerimistarkvarade ettevõtted loovad süsinikujälje mõõtmise Eesti turule mõeldud liidesed

Mudelprojekteerimine on lahendus, et süsinikujälge tõhusalt vähendada. Ehitiste süsinikujälje mõõtmiseks saab kasutada BIM võimekusega tarkvara. Digitööriistade abil saab vältida lisatöö tegemist ning võimalikke vigu, mis tekitab andmete käsitsi sisestamisel. Selle jaoks peavad erasektoris töötavad tarkvaratootjad ning nende Eesti maaletoojad aitama välja arendada pluginid Eestis peamiselt kasutatavatele BIM võimekusega projekteerimistarkvaradele, mis võimaldaksid automatiseerida LCA kalkuleerimistarkvara ning BIM tarkvara vahelist andmevahetust. See võimaldab võrrelda 3D-mudelites erinevate disainivalikute seost süsinikujäljega, teha sellest tulenevalt nn rohelisemaid otsuseid ning alandada kavandatava ehitise süsinikujälge juba projekteerimise varastes etappides.

Kes: tarkvaratootjad ning nende Eesti esindajad
Millal: 2023