2.4 LÄHTEÜLESANNE JA TELLIMINE

VÄLJAKUTSED

Madalsüsinikehituse teine kõige olulisem sammas planeerimise järel on kavandamise ja projekteerimise võimekus, mis algab tellija kompetentsi ja ootusi väljendavast lähteülesandest. Tellijal on väga oluline roll täita kliimaneutraalsuse poole pürgimisel, olgu ta avalik või eratellija. “Ehituse pikk vaade 2035” käsitleb tarka tellimist ühe prioriteetse küsimusena, kliimaneutraalsuse pärast käsitleme seda meiegi.

Esimesena peab näitama eeskuju riik: ta on tähtis tellija, otsustab meie ruumipoliitika, regulatsiooni ja arengukavade üle.

Täpselt samamoodi peavad ennast tellijana viima väga kiiresti uuele tasemele kohalikud omavalitsused. Näiteks Tallinnas on aastaid räägitud iganenud parkimismäärusest, mis nõuab iga korteri juurde vähemalt üht parkimiskohta, mis aga maksab raha, nõuab ruumi ja materjale, taastoodab autokeskset linnaruumi, valglinnastumist ning suurendab süsiniku heitkogust. Selliseid näiteid on teisigi, mistõttu on vajalik defineerida ühtsed ning omavahel vastuoludeta printsiibid, mida eeskujulik tellija peaks läbivalt rakendama kliimaneutraalsete lahenduste kavandamisel.

Riik saab omavalitsusi aidata ja peab seda tegema: praegu puudub riigis aga peremees, kes ehitatud ruumi suunaks. Õnneks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töös kvaliteetse elukeskkonna arengukava. Meil on hulgaliselt analüüse ja aruandeid, mis keskenduvad probleemide kirjeldamisele, kuid puudub ükskõik milline ruumipoliitika arengukava: pole dokumenti tegevuste, eelarve ega ajaplaaniga. Vastutus on ministeeriumite vahel hajutatud, Riigikantselei ruumiloome eksperdirühma tegevused on isegi osaliselt elluviimata. “Eesti 2035” üks viiest sihist on kvaliteetne elukeskkond, mistõttu on vaja “turvalist ja kvaliteetset elukeskkonda ning /…/ ruumi ja taristu loomist läbi ruumi tervikliku ja kvaliteetse planeerimise ning uuendamise ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestades”[173], kuid konkreetset arengukava vastutajate, aja- ja rahaplaaniga loodud ei ole.

Lähteülesande alahindamine ja kiirustamine. Kiirustamise ja pooliku eeltöö tõttu saab praegune lõppkasutaja tihti funktsionaalselt läbimõtlemata, tehniliselt ebakvaliteetse, kehva sisekliima ning ebamõistlike energia- ja halduskuludega ruumilise keskkonna. Lahendused ei arvesta ehitatud keskkonna eluringi süsinikuheitmete ja kõrvalkuludega. See seab suure koormuse kasutajale ja planeedile tervikuna. Projekti kulud kasvavad ehitamise käigus, sest projekt sai halb, sest lähteülesanne oli ebaselge, mistõttu oli muuta vaja rohkem, kui oli aega plaanitud, ja aegki sai otsa. Tagajärjed, mida oleks saanud ennetada, tuleb meil ühiskonnana tervikuna kinni maksta. Nii nagu suurt koormust tervishoiusüsteemile saab vähendada tervisliku elustiili, pideva ennetustöö ja sõeluuringutega, saab ehitatud keskkonna loomisel vähendada raiskamist, kui koostada põhjalikud tasuvusanalüüsid ja eeluuringud, targalt läbi mõelda funktsioonid ning ennetada tehnilisi probleeme. See võimaldab miinimumini viia kallite ümberehituste ja muudatuste vajadusi ehitamise ja hilisema haldamise käigus.

Lihtsa ja ülevaatliku juhendmaterjali puudumine. Puudub lähtealus ja ühine arusaam, milline on targalt tellitud projekt, millest peaks koosnema hea lähteülesanne, kes on projektis vajalikud osalised ja milline on protsess, mis tagab parima lõpptulemuse. Projekte alustatakse tihti pooliku infoga ning ei kaasata õigel ajal vajalikke spetsialiste. Selle tulemused avalduvad tihti alles ehituse käigus, sest puudub ülevaatlik süsteem, mis võimaldaks varem jooksvalt kontrollida, kas protsessi viiakse õigesti ellu.

Vähene fookus projektile kui tervikule tellija ja lõppkasutaja seisukohast. Et puudub selge vastutaja kogu projekti eluringi üle, hajub vastutus, ning igas järgnevas etapis ja uute spetsialistide lisandumisel fookus hajub. Kui iga osaline kujundab projekti oma kogemuse ja majanduslike huvide järgi, puudub koostöö ühise eesmärgi nimel.

Puudub pikaajaline vaade, mis võimaldaks projektideüleselt kvaliteeti parandada. Enamasti alustatakse iga projekti uue meeskonnaga valgelt lehelt, korrates lihtsasti välditavaid tehnilisi vigu ning juurdunud halbu koostööpraktikaid. Et projekti käigus leiutatud häid tehnilisi lahendusi ja uusi protsessi optimeerimise ideid keegi ei kogu ega süstematiseeri, siis puudub võimalus sektori tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvuks. Projektid muutuvad ajas komplekssemaks ning seetõttu on sektoris aja jooksul tootlikkus isegi kahanenud, sest puudub sisemine akumuleeruva õppimise mehhanism. Selliselt ei ole võimalik kavandada ruumilise keskkonna lõppkasutajate kasvavatele ootustele vastavaid lahendusi ning rohepöörde elluviimiseks vajalikke tehnoloogilisi uuendusi.

Ruumiharidusega spetsialistide vähesus kaalukatel ametikohtadel. Riigiametite ja omavalitsuste tasandil pole piisaval hulgal inimesi, kellel oleks pädevus kogu projekti eluringist lähtuvaid otsuseid langetada. Paljudes omavalitsustes pole isegi tööl arhitektiharidusega inimest. Puudu on ka elementaarsetest teadmistest materjalidest ja tehnoloogiatest, mis vähendavad süsinikujälge. Targa tellija kontseptsiooni viivad ellu reaalsed inimesed, kes otsuseid langetavad ja lähteülesandeid koostavad. Tegelikkuses pole defineeritud pädevusnõudeid, mille abil saaks täita ruumiloome seisukohast vastutusrikkaid ametikohti, samuti puudub piisav rahastus selliste ametikohtade loomiseks.[174]

Ruumiharidusega spetsialistide liiga hiline kaasamine otsustusprotsessides. Kvaliteetse keskkonna kavandamiseks vajalik ruumiharidus on mitmekesine: õppida saab linnaplaneerimist, (majandus)geograafiat, rahvastikuteadust, ruumilist planeerimist, arhitektuuri, sisearhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini ja materjalidisaini. Ruumivaldkonna professionaalidel on haridus, kogemus ja pädevus kujundada ruumi meie ümber nii, et see parandab elukvaliteeti. Praegu on aga enamik suuremaid ruumilisi küsimusi puudutavad otsused riigi tasandil suuresti õigus-, finants- ja riigihalduspädevusega spetsialistide dikteerida: ruumiharidusega eksperdid kaasatakse tihti projekti viimastes faasides. Näiteks polnud Tallinna haigla arhitektuurivõistluse tingimusi loonud komisjonis mitte ühtegi arhitekti. “Elukeskkonna ruumilist arengut puudutavate otsuste killustatusele ja ühiste eesmärkide puudumisele kui probleemile on viidanud nii õiguskantslerid, erialaliidud kui ka eri ministeeriumid juba kümmekond aastat.”

VISIOON 2040

Lähteülesannete kvaliteet on teinud arenguhüppe. Avalik sektor on tark tellija. See on tõstnud ka erasektori nõudmisi. Otsuseid tehakse lähtuvalt tasakaalust inimeste, majanduse ja keskkonna vahel. Lähteülesannetes on kirjeldatud reaalsed süsinikujälje arvulised väärtused ruutmeetri kohta ja sellest rohkem ei tohi hoone kogu oma eluringi vältel emiteerida. Lähteülesannete üldine tase on kvaliteetsem, et rohkem otsuseid oleks fikseeritud juba projekti varajases faasis. Välditakse lühikeses perspektiivis odavaid ja kiireid lahendusi. Riiklik, maakondlikud, üld- ja detailplaneeringud on avaliku sektori strateegiliste sihtide ja arengukavade täitmise tööriistad. Strateegiad on kooskõlas rohepöörde põhimõtetega ja nende täitmine on omavalitsuste jaoks süstemaatiliselt motiveeritud. Eesti linnad ja riik näitavad inimkeskse ehitatud ruumi rajamisel eeskuju ka teistele riikidele. Linnad-vallad viivad ellu kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ja kujundavad avalikku ruumi inimestest lähtuvalt.

VÕIMALUSED

Kui lähteülesannetes on kirjeldatud reaalsed süsinikujälje ja energiatõhususe arvulised väärtused ja piirmäärad ruutmeetri kohta, millest rohkem ei tohi hoone kogu oma eluringi vältel emiteerida, siis on võimalik tagada uute kvaliteetsete keskkonnasäästlike projektide kättesaadavus suuremale osale ühiskonnast. Kvaliteetse projekti koostamise aluseks on tingimus, et projekti tellija on lähteülesande põhjalikult läbi mõelnud. See lähenemine on kooskõlas “Ehituse pika vaate 2035” targa tellija käsitlusega.

Tark tellija võtab aja, et läbi mõelda kõik projekti elluviimiseks vajaliku. See kätkeb eeltöid, otsuseid nii funktsionaalsuse, tööprotsesside kui ka tehniliste lahenduste kohta. See on madalsüsinikehitus: kriteerium vähendada süsinikujälge peab olema osa protsessist alates esimesest päevast. Mida täpsemalt on lähteülesanne koostatud, seda täpsemini on võimalik prognoosida projekti koostamiseks ning ehitustöödeks kuluvaid ressursse. Et ehitusprojektid on väga kapitalimahukad investeeringud, siis on lähteülesanne ja sellest lähtuv kulude prognoosi täpsus otsustav, et projekti oleks võimalik kavandatud mahus finantseerida ja päriselt ellu viia.

Targa tellija üks tähtsamaid ülesandeid on mõelda eeltööfaasis läbi see, kuidas saavutada lõppkasutaja eesmärgid kõige targemal moel. Võimalusel tuleks eelistada uue hoone ehitamisele olemasoleva hoone rekonstrueerimist; planeerida ruumiprogrammis optimaalse suuruse ja õigete proportsioonidega ruume, et luua kasutajatele rohkem väärtust sama ehitusmahu piires; leida võimalusi ruumide ristkasutamiseks; kavandada tulevikus väheste kuludega uueks kasutuseks kohaldatavaid ruume. Need on madalsüsinikotsused, sest liigutakse vähemate materjalide kasutuse ja optimaalsema ruumide planeerimise suunas.

Joonis 19. Süsinikujälge vähendavate meetmete tähtsuse järjekord. Esmajärjekorras tuleb kaaluda võimalust ehitusmahte vähendada ning otsida võimalusi vähem ja targemini ehitadaning materjalie efektiivselt (taas)kasutada.[175]

Selleks et sektor tervikuna targa tellimise kontseptsiooni rakendaks, peab see andma selged eelised kapitalimahukate projektide eelarve ees või ajagraafiku täpsemal planeerimisel. Üks selgeid eeliseid on hoone süsinikujälje mõõtmine. Kui seda teha mudelprojekteerimise tarkvara ning LCA arvutusliidustega integratsioonide toel projekteerimise varases faasis, on võimalik tulemuslikult nii vähendada hoone süsinikujälge kui ka täita kliendi telllimus õigeks ajaks koos kõigi tingimustega.

Pilt 2. Sara kultuurimaja Skellefteå linnas Põhja-Rootsis. Kuidas saab lähteülesandega süsinikujälge vähendada ehitusel ja ehitise kasutamisel? Sel sajandil on kerkinud siinsamas Põhjamaades suuremahulisi avalikke hooneid, näiteks Sara kultuurimaja Põhja-Rootsis Skellefteå linnas, Oodi raamatukogu Helsingis või kontserdimaja Kristiansandis, Norras, mille lähteülesanne on nõudnud väikest süsinikujälge. Lisaks hoolikale materjalivalikule on suurim kokkuhoid tulnud otsusest jätta ehitamata maa-alune autoparkla, mis annab hinnanguliselt 30–50% ühe hoone süsinikujäljest. Tallinna kesklinna ehitatud Muba või kavandatav Keskkonnamaja oleks võinud olla nende hoonete seas, kuid lähteülesanne nõudis erakordselt suurt maa-alust autoparklat. Peale süsinikujälje soodustab see otseselt autostumist. Foto: Åke E:son Lindman

Lähteülesanded peavad suuurendama säästliku liikuvuse osakaalu ehk vähendama autostumist. Erakordselt suur autostumise määr on riiklik probleem, mida saab lahendada läbimõeldud planeeringu ehk hoone asukohaga. Kinnisvaraarendustes tuleb vähendada süsiniku heitkogust säästva liikuvuse soodustamise abil. Selleks võiks kasutada näiteks ühistranspordipõhist arendust (ingl transit-oriented development), rattateede ja parklate rajamist, ühistranspordi prioritiseerimiste koostöös linnaga. Oluline on viia parkimiskohtade arv miinimumini (vt ka ptk “Planeerimine”, soovitused).

SOOVITUSED

2.4.1 Avalik sektor piloteerib tehaseehitust, et ehitada efektiivselt ja ringmajanduslikult

Majatehases on tõhus ehitada. Näiteks võib olla majatehases kuni 50% vähem ehitusjäätmeid.[176] See võimaldab tootmist standardida ning hoonet modulaarselt muuta: elemente saab eemaldada, vahetada ja korduskasutada. Ühe tehase asutamine on äärmiselt kapitalimahukas suur ettevõtmine. Ka olemasolevate tehaste ümberseadistamine nõuab palju ressurssi. Kavandades tehaselist eeltootmist, tasub võtta eeskuju autotööstusest, kus protesside automatiseerimisele on saavutatud kõrgem tehnoloogiline valmidustase ning kvaliteet. Tehaseehitus on väga suur osa tulevikuehitusest: tänu sellele on ehitamine nii rahaliselt kui ka keskkondlikult tõhusam. Eestis tegutsevate majatehaste kogutoodangust eksporditi 2021. aastal üle 95% ehk 485 miljoni euro eest. See on tunnustus sektori võimekusele, ent kõneleb samal ajal majatehaste potentsiaali alarakendamisest Eestis, olgu selleks uued hooned või renoveerimine.

Riik ja linnad peavad hakkama avalikes hangetes planeerima, eelistama ning nõudma modulaarset ehitust ehk majatehastes toodetud elemente või hooneid. See kindel teadmine turu kasvavast nõudlusest aitab tehaseehitusel jalad alla saada ning töökohti luua. Iirimaa eeskujul võib moodulmaju tellida ja kasutada ka näiteks põgenike majutamiseks (sel juhul tuleks valida ühistranspordikeskne asukoht, et anda inimestele teenustele vaba ligipääs).

Kes: juhtrollis peaks olema Riigi Kinnisvara kui Eesti suurim riiklik hooneehituse tellija. Peavastutaja võiks olla hankimisele võimalikult lähedal. RKAS töötab välja juhendmaterjalid koostöös MKMi, erialaliitudega, näiteks Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Puitmajaliiduga. Elluviijad: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Eesti Raudtee, Transpordiamet ja erasektor.
Millal: 2023

2.4.2 Riik aitab luua ehitusprojekti lähteülesande koostamise juhend

Lähteülesandega algab ehitiste korral kõik, ka rohepööre. Et vältida muudatusi ja oluliste otsuste jätmist projekti hilistesse faasidesse, on vaja luua juhend nende aspektide kohta, mis tuleb tellijal otsustada enne hoonete või teede projekteerimishanke elluviimist. See võib olla tegevusnimekiri, mis on enne projekteerimis- ja ehitushanke väljakuulutamist soovitatav läbi käia. Kindlasti tuleb vaadata, et töö ei dubleeriks, vaid täiendaks käimasolevat kogu ehitise eluringi targa tellija juhendi tööd. Juhendit tuleb järgida avalikes hangetes ja kaasajastada igal kolmandal aastal.

Lähteülesande juhendis tuleb järgida madalsüsinikehituse põhimõtteid:

olemasoleva hoone renoveerimine: LCA arvutamise nõue peab võimalusel eelistama hoone renoveerimist ühes vajadusel uute mahtude lisamisega, ja vältima hoone asendamist uuega;[177]
uusehitise rajamine: nõue arvutada süsinikujälge LCA alusel;
süsinikujälje piirmäära nõue;
soodustada modulaarse ehituse eelistamist
ringmajandus: soodustada teiseste ehitusmaterjalide eelistamist;
Näiteks demonteerimisjuhendi loomine ning hoone planeerimine demonteeritavate elementidega, ka kergemate materjalide valikuga. Kui kasutatakse suure süsinikujäljega teraskonstruktsioone või betoonelemente, siis on seda tähtsam koostada demonteerimise plaan koostada, et neid elemente saaks korduskasutada ning seeläbi tulevikus süsinikujälge vähendada;
eeskujulikult koostatud BIM: BIM on madalsüsinikehituse eelduseks ja võimaldajaks, sest kõik algab andmetest ja digimudelist ning seetõttu ei tohi lasta ilma BIMi koostamiseta avalikus sektoris ehitada.

Kõik eelneva saab siduda näiteks ehitusloa andmisega.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (juhtroll) ning Riigi Kinnisvara, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Eesti Raudtee, Transpordiamet, suuremad ehitusettevõtted (elluviijad)
Millal: 2024. aasta III kvartalis peab olema valmis jätkusuutliku ehitushanke esimesed põhimõtted ja nõuded ning vastavad riigiasutused peavad olema need avalikult heaks kiitnud.

2.4.3 Riik tõstab väärtus- ja koostööpõhiste hangete osakaalu riigi projekteerimis- ja ehitushangetel ning arhitektuurivõistluste korraldamisel

Peame lähtuma kvaliteetist, mis tugineb avalikele strateegiatele ja väärtustele ehitatud ruumis. Lisaks hinnakomponendile peaks vähemalt 50% ulatuses olema hangetel hindamiskriteeriumiks ka kvalitatiivsed kriteeriumid (näiteks meeskonnaliikmete kvalifikatsioon, varasemate tööde portfoolio, tööde tegemise kava, riskide jagamine, ideekavand). See nõuab uue väärtushanke juhendi loomist ning riigiasutuste määruste muutmist. Koostööhangetele eelnevad alati arhitektuurivõistlused.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (eestvedaja). Suurimad hankijad näitavad eeskuju ega korralda ühtegi hanget ainult lähtudes hinnakriteeriumist – Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Eesti Raudtee, Transpordiamet, Rail Baltic
Millal: 2023–2025

2.4.4 Riigi kontratsüklilised ehitusinvesteeringud lähtuvad eelkõige madalsüsinikehitusest

Riigil tuleb senisest enam toetada hoonete renoveerimist ning kiirendatud korras investeerida suuremaid summasid energiatõhususse. Riigi investeeringud ehitusse on väga suured (u 1 miljard eurot aastas). Ehitusinvesteeringud on riigile pea ainus võimalus tegutseda kontratsüklilise puhvrina: suurendada investeeringuid majanduslanguse ajal ja hoida neid tagasi ehitusbuumi perioodil.

Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil tõsiselt kaaluda rahastuse andmist senise taristu ehitamise asemel just hoonete renoveerimisele, sest nii saavutatakse peale majanduse stabiliseerimise ka energiasääst ja vähendatakse süsiniku heitkogust. See on mitmekordne võit. Stabiilne ehitusturg tagab hea kvaliteedi ja kõige suuremad ehitusmahud. Hoonete renoveerimine on riigi suurimaid eesseisvaid probleeme ehitatud ruumis, mõõdetuna süsinikuheites, rahas ja ajas. Kindlasti nõuab see vähemalt 10-aastaste investeeringukavade väljatöötamist ja pidevat uuendamist, et majanduslanguse saabudes suunata turule varem ette valmistatud projekte. See ei tähenda projektide sahtlisse kirjutamist, vaid nende operatiivset korraldamist näiteks alliansshangetega (vt täpsemalt ptk 2.6). Hankijatel on vaja teadlikkust ja otsustusprotsessi selleks, et valida igale objektile sobivaim töövõtumudel. Kõigi oluliste avalike objektide korral peab alliansshankele eelnema avalik arhitektuurivõistlus.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Millal: alates 2023. aasta II kvartalist

2.4.5 Struktuursed muudatused ruumiloome teadus- ja arendustöö toetamises

Teadus- ja arendustegevus peab olema suurem ja integreeritum osa ehitussektorist. Ehitussektor vajab uusi tehnoloogiad, suuremat pädevust ja teadmussiiret, et muuta tooteid-teenuseid paremaks. Koostöös ülikoolide ning erasektoriga tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil luua tegevuskava madalsüsinikehituse toetamiseks. See tähendab uusi teadus- ja arendusprojekte, riigi eestveetavaid näidisprojekte, õppeainete ja -kavade täiendamist, täiendkoolituste planeerimist ja rahastamist. Tõsta tuleb toetusi ja leida muid viise, kuidas motiveerida nii ettevõtteid kui ka ülikoole koostööd tegema. Ettevõtetel võib küll sõnades olla huvi, kuid puud on rahalistest vahenditest, eriti väikeettevõtetel. Akadeemilist maailma kummitab samuti rahapuudus, kuid raske on leida hüviseid huve ka seetõttu, et akadeemilise maailma üks peamisi edu mõõte on teaduspublikatsioonide arv ning ühe ettevõte töös osalemine ei pruugi teaduspublikatsioonide avaldamisele kaasa aidata. Riik peab leidma viisi see veelahe ületada. Seega “tuleb lahendada probleem, kuidas saab laene kasutada teadusarendustegevusteks”, sest “bürokraatia ja kõrge omafinantseeringu määr raskenda[vad] ettevõtetel rakendusuuringute rahastuse taotlemist”.[178]

Seda veelahet on siiski proovitud varemgi ületada: aastatel 2020–2021 rakendati sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meedet Sekmo, mida jagas ettevõtetele Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Teadusagentuuri juhtimisel. Eesmärk oli “tõsta ettevõtlus- ja avaliku sektori võimekust kasutada teadus- ja arendustegevuse võimalusi oma konkurentsivõime suurendamiseks ja/või tegevuse efektiivistamiseks”.[179] Sarnaseid meetmeid tuleb riigil sel kümnendil prioritiseerida ning nende hulka suurendada.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Teadusagentuur
Millal: alates 2023

2.4.6 Erialaliidud mitmekordistavad teadus- ja arendustööd

Arendusnõunike toetamist ettevõtete erialaliitudes on suunatud RITA [180] kaudu ning programmi eesmärk on tõsta arendusnõunike arvu ning töö mõju ettevõtetes. Arendusnõunike arv on aga languses, väheneb ka erialaliitude arendusnõunike toetus: 2025. aastal prognoositakse seda poole väiksemana ja 2027 lõpeb ka meede. Meetme lõppemine mõjub halvasti teadusasutuste ja äriettevõtete koostööle, mis on olnud arendusnõunike tegevuse peamiseks eesmärgiks. Riik peab teises suunas minema. Meedet tuleb jätkata ja laiendada, näiteks selle asemel et toetada erialaliidu kohta ühte arendusnõunikku, tuleks toetada vähemalt kahte kahte.

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Teadusagentuur, erialaliidud
Millal: alates 2023

[173] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 8. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
[174] Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne. Koost. Jaak-Adam Looveer, Kaidi Põldoja. Riigikantselei (2018), lk 5. https://www.kul.ee/media/799/download.
[175] Net-zero buildings: where do we stand? Arup, WBCSD (2021). https://www.wbcsd.org/contentwbc/download/12446/185553/1.
[176] Intervjuu ettevõtetega. Rohetiiger (2022).
[177] Eeskuju saab võtta Taanist, kus alates 2023. aastast kehtib LCA arvutamise nõue: “It is important that future LCA requirements for renovation projects are formulated so that they do not promote the decision to demolish and build new, rather than renovate.”
Alberte Mai Lund, Regitze Kjær Zimmermann, Jesper Kragh, Jørgen Rose, Søren Aggerholm, Harpa Birgisdóttir. Klimapåvirkning fra renovering: muligheder for udformning af grænseværdier til LCA for renovering. BUILD, Byggeri, By og Miljø, Aalborg Universitet, lk 7. https://build.dk/Assets/Klimapaavirkning-fra-renovering/klimapaavirkning-fra-renovering.pdf.
[178] Ülevaade Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ettevõtete arendustegevustest, MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (2022), lk 11. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/05/EMPL.pdf.
[179] SekMo – sektoritevahelise mobiilsuse toetus. Eesti Teadusagentuur. https://etag.ee/rahastamine/mobiilsustoetused/sekmo/.
[180] RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel.