2.13 RAHASTUS
VÄLJAKUTSED
Rahastus on ehitussektori rohepöördes probleem nii era- kui ka avalikule sektorile. Kui riik teeb õigeid otsuseid, mis aitab turul ümber orienteeruda madalsüsinikehitusele, saame tuua ehitushinnad ja hoonete ülalpidamiskulud kordades alla (vt ptk “Arhitektuur ja projekteerimine”, kliimakindla hoone ehitus ja ülalpidamine). Kui järgime planeeringutes, taristu rajamisel ja avaliku ruumi kujundamisel riigi sõnastatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, siis käime optimaalselt ringi rahaga, süsinikuheitega ja maakasutusega. Kas regulatsioonid, soodustused ja maksud aitavad majanduses kasvuhoonegaase alandada või mitte? Kui strateegiad “Eesti 2035” ja Eesti kliimaneutraalsuse siht aastaks 2050 on mõeldud elluviimiseks, on Eesti ühiskonnas vaja maksudebatti.
Erasektor vajab muudatust. Muudatus ehitatud ruumis ja ehitussektoris ei juhtu vabatahtlikult: see peab olema majanduslikult kasulik või seda ei juhtu. Vähendamaks ehitatud ruumi süsinikujälge, on tarvis uut maksupoliitikat, mis motiveerib madalsüsinikehitust, -protsesse ja -tehnoloogiad ning maksustavad suure süsinikujäljega planeerimist ja ehitamist.
Kohalikud omavalitsused vajavad abi ja muutust. Planeerimisel on keskne roll ehitatud ruumi kliimaneutraalsuse saavutamisel: üld- ja detailplaneeringud, ehitusload ja autostumise piiramine on omavalitsuste teha. Omavalitsustel on selge rahaline motivatsioon saada juurde uusi maksumaksjaid ehk elanikke, isegi kui tegemist on suure süsinikujäljega ja ühiskonnale kahjuliku valglinnastumisega. Maksureformi on vaja ka omavalitsustele, et neil oleks võimalik tulubaasi suurendada, ilma et seda tehtaks ainult valglinnastumisega. Ühtlasi on vaja ka maksumeedet, mis takistaks omavalitsustel langetamast ehitatud ruumi suure süsinikujäljega otsuseid. Omavalitsustel on vaja raha saada mujalt kui odavarendustest põldudel. Kuidas see kõik rohepöördega siduda?
VÕIMALUSED
Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomia. Kestliku rahastuse taksonoomia on üks osa Euroopa Liidu (EL) kestliku rahastuse raamistikust eesmärgiga suunata nii avalikku kui ka erarahastust nende tegevuste suunas, mis on ka tegelikult keskkonnahoidlikud. Seega: enam ei saa lihtsalt väita, vaid see peab ka olema tõendatud ning vastama ühtsetele kriteeriumidele. Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomia annab selged kriteeriumid, millele erinevad tegevusvaldkonnad peavad vastama, et neid saaks käsitleda keskkonnahoidlikena. Olemas on ka ehitussektori ja kinnisvara sõelumiskriteeriumid. Nende järgimine ei ole kohustuslik, aga kui rahastajad otsivad kestlikke projekte, siis peaksid need olema taksonoomiaga kooskõlas. Vastasel juhul ei saa nad neid kestlike investeeringute alla liigitada.
Eelarvelised otsused seotakse maksureformi käigus rohepöördega. “Siduda eelarvelised otsused kliima- ja elurikkuse mõjudega. [S]elleks on vaja seada KOVide tasandil kliima- ja elurikkuse mõju eesmärgid, pakkuda kõrvale tuge ja nõustamist ning panna erinevad rahastusinstrumendid sõltuvusse nende eesmärkide saavutamisest. Sealjuures tuleb hinnata mõjusid nii investeeringute kui ka planeeritud avalike teenuste osutamise tasandil. Ruumilises arengus tähendaks see enam olemasolevate asulate tugevdamist, renoveerimise suuremat toetust, olemasolevate hoonete kohandamist uuteks funktsioonideks, investeeringute prioriteetide muutust säästvate liikumisviiside toetuseks jne.”[280]
Et viia ellu rohepööre, loob riik kohalikele omavalitsustele tasandusfondi. “Luua side rohepöörde eesmärkidesse panustamise ja KOVide rahastamise vahel. [T]öötada välja süsteem, kus kohalikud omavalitsused, kes panustavad enim rohepöörde eesmärkide saavutamisse (nii planeeringutega soodustamisega kui ka ise roheenergiat tarbides), saavad eeliseid teiste kohalike omavalitsuste ees (nt tasandusfondi vahenditest või erinevate välisvahendite toetuste eraldamisel), lisaks rakendada ellu kohaliku kasu süsteem omavalitsuse territooriumile rajatud taastuvelektri investeeringute puhul.”[281] Samast põhimõttest lähtudes on võimalik kujundada uusi makse.
SOOVITUSED
2.13.1 Erakonnad alustavad maksudebatti ehitatud ruumi rohepöörde toetamiseks
Maksupoliitika vajab uuendust teistes valdkondades ja teistelgi põhjustel kui ainult rohepööre ning ehitatud ruum. Teema on tähtis ning vajab läbipaistvat ja laiapõhjalist avalikku arutelu. Maksupoliitika peab lähtuma meie vajadusest praegu ja tulevikus, see peab tuginema andmetele ja kokkulepitud arengukavadele ning otseselt toetama Eesti kliimaneutraalsuse saavutamist. Ehitatud ruumi jaoks leiab inspiratsiooni meilt ja mujalt, näiteks uuringust “City Policy Framework for Dramatically Reducing Embodied Carbon” (2021). Riik peab arutama kinnisvaramaksu loomist. Üks võimalus on maksustada tühjalt seisvat kinnisvara nt maa tüübi, hoone netopinna ja kasutajate suhtarvu alusel.[282]
Maksusoodustusi saab kaaluda renoveerimisprojektidele, et innustada füüsilisi isikuid (tulumaksutagastusega näiteks) ja ka arendajaid korda tegema olemasolevaid hooneid, selmet nullist uut hakata ehitama. Maksustada saab hoonete süsinikujälge või ehitatud ruumi kasutust ehk energiat, saastet, tee- või autokasutust. Tühjalt seisvat kinnisvara, eriti kesklinnas, saaks maksustada, et motiveerida ehitama või andma pikaajaliselt kortereid üürile, selmet lasta korteritel linnaosades nagu Tallinna Vanalinn seista enamuse aja tühjalt. Väljakutseid ja võimalusi jagub. Mõistagi tuleb arvesse võtta teiste riikide aastate jooksul õpitu, vältima samu vigu ning arvestama Eesti hajaasustuse ja elatustaseme erinevustega linnas ja maal. Muutusi on vaja ning maksudebatti tasub kaaluda; ainuüksi ehitatud ruumi negatiivsed arengud, nagu valglinnastumine ja autostumine, näitavad, et vanaviisi jätkates probleeme ei lahendata. Kindlasti oleks tarvis rääkida ka tee- või automaksust. Eesti on ainus riik Euroopas, kus selline maks puudub mistahes kujul. Maksustada võib sõidukit (nt uut sõidukit mootorivõimsuse või kütuse järgi), piirkonda (nt kesklinnas ummikumaks) või kasutatavat sõiduteed (nt maantee). Kõige tagasihoidlikum automaks, mida on pakutud, on 10 eurot kuus ühe auto kohta, mis tooks riigile hinnanguliselt aastas 100 miljonit eurot lisatulu, mille eest saaks näiteks 40 trammi osta. [283]
Kes: erakonnad, arvamusliidrid, meediamajad, Eesti rahvusringhääling, mõttekojad
Millal: 2023
2.13.2 Riik loob madalsüsinikehituseks vajalike tehnoloogiate kiirendid
Ehituses on vaja uusi tehnoloogiad ja materjali. Nende leiutamiseks vajaliku teadus- ja arendustöö rahastamiseks loob riik kiirendid koostöös ülikoolide ja erasektoriga. Nende rahastus peab ajas kasvama, eesmärgid peavad olema selged ning see ei saa jääda ajutiseks, eurotoetustest sõltuvaks nähteks. Mida puhtamad on tehnoloogiad ja materjalid, seda taskukohasem on ehitada.
Kes: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Millal: alates 2023
2.13.3 Riik suurendab ehituse rohepöörde võimekust uute poliitikakujundajate palkamise abil
Teekaardi soovituste elluviimiseks tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehitus- ja elamuosakonna juurde luua vastav koordineeriv üksus ja sellele eraldada rahalised vahendid aastateks 2024–2030. Praegu on enamik teekaardis toodud ülesandeid MKMi ühe osakonna vastutusalas, millest mitmed tegevused on uued ja ressurssidega katmata. Teekaardis toodud ettepanekud tähendavad MKMile vajadust palgata juurde mitu teenistujat, et kujundada poliitikat, seda lisaks loodavale Ruumiametile (MKMi ehituse valdkonnal on lähiaastail suur töö teha uute eurokoodeksite ülevõtmise tõttu, mida saab kvaliteetselt teha riigiinvesteeringuga u 1–1,5 miljoni euro eest). Suure osa teekaardi tegevuste eest vastutab peaasjalikult MKM. Paljude alustamisaeg on 2023. aastal, sest need on pikad protsessid ja pikaajalise mõjuga. Arvestades eelseisvad muudatusi, mida riik ehitussektori rohepöördeks ellu peab viima, on eeldatavasti tarvis lisapersonali ja -raha 2024. a riigieelarvest.
Kes: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal: 2023
2.13.4 Rohepöörde ja madalsüsinikehituse katsetamise meede
Praegu on olemas rakendusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooniosaku meetmed, kuid puudub võimalus proovida ehitusobjektidel uudseid lahendusi. Rohepöörde elluviimine eeldab uudsete lahenduste katsetamist, aga sellega kaasnevad lisakulud ja risk ebaõnnestuda. Seetõttu tuleks käsitleda katsetamist võrdselt muude arendustegevuste vormidega ning tuua need sisse olemasolevatesse meetmetesse või luua eraldi meede.
Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredExi ühendasutus
Millal: 2024
2.13.5 Süsinikumaks kontori- ja kaubanduskinnisvarale
Kontori- ja kaubanduspindade omanikel puudub motivatsioon energiatõhusust parandada, sest ettevõtete kulustruktuuris on energiakulud tühiselt väikesed ja need tasuvad rentnikud. Sellistes ärihoonetes kasutatava energia tootmises tekib kasvuhoonegaase u 7,8 miljonit tonni aastas ning hoonetesse tarnitud energia on väga erineva CO2-mahukusega sõltuvalt energialiigist ja kasutatud kütustest. Jättes kõrvale eratarbijad ja energiamahukad tootmishooned, on võimalik luua uus süsinikumaks mis motiveeriks ärihoonete omanikke vähendama hoonete energiakasutuse süsinikujälge. See maks tooks riigile tulu u 102 mln eurot aastas.[284]
Kes: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal: 2023
[280] Rohepoliitika eksperdirühma raport. Koost. Lauri Tammiste. Riigikantselei (07.04.2022), lk 41. https://www.valitsus.ee/media/4870/download.
[281] Rohepoliitika eksperdirühma raport. Koost. Lauri Tammiste. Riigikantselei (07.04.2022), lk 20. https://www.valitsus.ee/media/4870/download.
[282] City Policy Framework for Dramatically Reducing Embodied Carbon. Carbon Neutral Cities Alliance, One Click LCA, Architecture 2030. https://www.embodiedcarbonpolicies.com/.
[283] Loe automaksu kohta lisa Müürilehest ja Delfi Roheportaalist.
[284] Arvutused on 2020. aasta hindades ja aluseks on TalTechi arvutused „Hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegia“ (2020) jaoks.