2.1 ANDMED

VÄLJAKUTSED

Eestis on ehitussektori ja ehitatud ruumi andmed raskesti kättesaadavad. Väga raske on kätte saada mistahes andmeid, olgu tegu hoonete, taristute või kommunikatsioonidega. Seda olukorda tuleb muuta. Suur väljakutse on avaliku sektori andmete killustatus. Erasektori ehitusmahud on üldjoontes teada, kuid t me ei tea aga kasutatud materjale, nende päritolu ja seetõttu ka mitte ainult ei tea me süsinikujälge, vaid me ei saa ka seda arvutada. Seetõttu on raske kujundada poliitikaid ja toetusmeetmeid ehitussektori rohepöörde jaoks. Täielikult on puudu avaliku sektori taristuehitusmahtude ja süsinikujälje info. 

Hoolimata Eesti digiriigi kuvandist on digivõimaluste kasutamine jäänud pidama. Eestis puudub terviklik, erinevaid ruumiandmeid koondav portaal, rakendus: meie ruumi puudutavad andmed on killustunud eri rakenduste vahel. Nii on ka ruumiotsused killustunud ja ebapädevad.[100]

Näiteks pole Eestis võimalik avaandmete ega isegi paarikümneminutilise töö tulemusena kätte saada andmeid riigihangetele esitatavate küsimuste kohta (ingl Request for Information). Riigi Kinnisvara küll jagab neid, kui pärida, aga andmete otsimine, süstematiseerimine ja küsimusele vastamine on töötundides mõõdetav käsitöö, mitte automatiseeritud protsess. RKAS ei ole siin sugugi erand, vaid avaliku sektori tegijana valitud näide. Mistahes asutuses ja eraettevõttes läheb kogemuse põhjal mitme päeva jagu töötunde, et leida andmeid, mille alusel saaks süsinikujälge arvutada. 

Riigi- ja elanikkonnakaitse huvides oleks meil vaja veel kvaliteetsemaid ruumiandmeid. Näiteks on varjumise korraldamisel abiks, kui ehitisregistris on olemas varjendite asukohad, ruumikujud jne. Ruumiandmete puhul on samuti oluline roll osapoolte kokkutoomisel, nii et keskvalitsus ja omavalitsused tegutseksid ühise eesmärgi nimel. 

SOOVITUSED

2.1.1 3D digikaksik: e-ehituse platvorm, kuhu riik on koondanud teenused, mille abil on kättesaadavad eri planeeringute, liikuvuse, raiemahtude, ehitus- ja ruumiregistrite andmed
Maakonna ja kohaliku tasandi ruumiandmed tuleb teha lihtsamini kättesaadavaks ja arusaadavaks. 3D digikaksik on olemas, aga peab mõistma, et see on pidev arendustöö, mitte ühekordne projekt. Andmeid on vaja süsinikujälje arvutusteks ning paremaks planeerimiseks. Ka varjendite asukohad ja mõõtmed on olulised teada (vt ka ptk “Juhtimine”, riigikaitse). Erinevates andmebaasides asuvad ruumiandmed peaksid olema ühilduvad, ühest kohast kättesaadavad ning visualiseeritavad. (Näiteks kaardil 1 peatükis “Planeerimine” oli tarvis eri kohtadest käsitsi andmeid otsida, et sellest üks, käsitsi tehtud kaart kokku panna.) Kaartidel tuleks hõlpsalt visualiseerida ruumilised arengud, nagu valglinnastumine, loodusliku keskkonna ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine uute elamualade rajamise tõttu põllu- ja metsamaadele ning uute infrastruktuurirajatiste ja kaevanduste alla jääva loodusmaastiku kadu, kõrgendatud avaliku huviga metsade ja liigirikaste metsaalade lageraie ja selle mõju üleriigilistele rohekoridoridele. Toetada tuleb Maa-ameti pakutavaid kaardiandmeteenuste arendamist, avaandmetena tuleb ka lisada ruumiväärtuste kaardikihid (sh planeeringud, planeeritud ruumiväärtused), et planeerimis- ja ruumiotsused saaksid paremad. 3D kaksik peab olema hea kasutajakogemusega nii ametnikele, poliitikutele kui ka erasektorile. “Ruumiatlas [ehk 3D digikaksik] peaks tulevikus olema osa ühtsest riiklikust ruumiloome registrite ja kaardirakenduste süsteemist, mis hõlmab lisaks loodavat riiklike planeeringute registrit, ehitisregistrit ja kinnisvararegistrit jt.”[101]

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa-amet, Statistikaamet

Millal: Ruumiatlas peab olema valmis aastaks 2025. 

2.1.2 Erasektori ruumiandmete kogumine ja nende anonüümne avaldamine

Riigil on vaja ruumipoliitikate ja toetusmeetmete kujundamiseks ja otsuste tegemiseks ka erasektori ehitustegevuse andmeid. Süsinikujälge ei vähendata, kui me ei tea ehitusvalla viimaseid andmeid. Seda, kui palju ehitatakse puidust, saab teada ehitisregistrist, aga vaja on teada, millised on (EPD alusel) ehitusmaterjalide kehastunud süsiniku määrad, kuidas need muutuvad, mis seis on fosiilkütusevabade ehitusplatsidega, mitu ehitusettevõtet on juba vähendanud oma tegevuse süsinikujälge, kas Eesti eramute, elamute või büroohoonete süsinikujälg väheneb või suureneb jne. Selle jaoks on vaja koguda andmeid. 

Kes: juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Kinnisvara, Maa-amet jt 

Millal: 2025

2.1.3 Hoonete eluringi andmete kogumine

Andmepõhiste otsuste jaoks on vaja teada, milliseid hooneid me ehitame. Riik peab leidma viisi, kuidas koguda infot hoonete eluringi kohta ja koostada analüüse (LCAd), kas või omavalitsuste või erasektori toel. Osa eesmärgist, kui seda teha avalikult ja kasutades ka ühismeediat, on tõsta teadlikkust. Eeskujuks võib võtta näite Ühendkuningriigist, kus ühendus Net Zero Carbon Buildings on loomas uut, madalsüsinikehituse andmepõhist standardit, mille jaoks koguti andmeid ka ühismeedias 2022. aastal tehtud üleskutsete abil. 

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Millal: alates 2023

[100] Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne. Koost. Jaak-Adam Looveer, Kaidi Põldoja. Riigikantselei (2018). https://www.kul.ee/media/799/download.
[101] Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne. Koost. Jaak-Adam Looveer, Kaidi Põldoja. Riigikantselei (2018), lk 15. https://www.kul.ee/media/799/download. Vt näidet ruumimustri seireraportist siit. Soome keskkonnaametil on kaardirakendus, kust saab teada põhjalikult kogu riigi ruumilised andmed, nt rahvaarvu tõusu või languse ja ehitusmahtude või liikuvuse suundumuste kohta piirkonniti.
Vt ka piirkondliku raporti näidet siit.