1.6 VISIOON AASTAKS 2040

Aastal 2040 elab enamik Eesti elanikest tihedalt asustatud linnades, kus paljud eluks vajalikud sihtpunktid asuvad veerandtunnise jalgsikäigu, ratta- või ühissõidukisõidu kaugusel. Linnades on külaelu: inimesed veedavad aega tänavatel ja õues ning lokkab tänavakaubandus. Uued ehitised ja kvartalid paiknevad enamasti bussi-, rongi- ja trammiühenduste läheduses ja sinna  pääseb hõlpsalt ligi autota. Eesti inimestel on kodu rajamine taskukohane. Ehitatud ruum on inimestele tervislik. Loodus ei lõppe seal, kus algab linn. Lineaarpargid aitavad inimestel omal jõul liikuda, kauem ja tervemalt elada. On 15 minuti linnad ja ühe tunni Eesti. Ehitussektori jõudlus on suurenenud kolm korda ja ületab Euroopa keskmist. Ehitamine on ringmajanduslik.

Aastaks 2040 on Eesti inimestel kodu rajamine taskukohane. On võimalus soetada kortereid ja ehitada maju väiksemate kuludega, sest oskame valida paremaid materjale, planeerida ruumikasutust ja projekteerida tõhusamalt, töötame parema ehitustehnoloogiaga ning saavutame juhtimise ja koostöö abil mastaabiefekte. Linnades on varalise kihistumise vältimiseks üürikorterid, tänu millele saavad ka keskmist palka teenivad inimesed elada seal, kus turuhind neil kodu osta ei võimalda. Energiatõhusust nõutakse ja väärtustatakse, inimeste eluhoonetest ei leki soojust nagu sajandi alguses. 

Aastaks 2040 on ehitatud ruum inimestele tervislik. Inimeste heaolu on loodussõbraliku ehitatud ruumi üks kolmest alustalast keskkonnasõbralikkuse ja majanduskasvu kõrval. Kvaliteetne ruum suunab inimest liikuma jalgsi või rattaga. Me kasutame õhu- ja mürasaaste andmeid, oskame luua seoseid rahvatervisenäitajate ja säästva liikuvusega ning kasutame neid teadmisi ruumipoliitiliste otsuste tegemisel. Tänu strateegia “Eesti 2035” ja ehituse teekaardi 2040 järgimisele arvestatakse hoonete ja taristu planeerimisel mõju nii loodusele kui ka inimese tervisele. Keskkonna- ja tervisemõjud on ruumilise planeerimise, transpordi- ja liikuvusotsuste tegemisel kõige tähtsamad kriteeriumid. 

Aastaks 2040 on tõhusa ja inimkeskse ruumiplaneerimisega peatatud valglinnastumine ja autostumine. Maal ja väikeasulates on elu jätkusuutlikum igas vanuses inimestele, sest parem planeerimine ja liikuvus on kohalikke ressursse, institutsioone ja maakasutust rakendanud efektiivsemalt ja taganud nii parema ligipääsu eluks vajalikule. Andmepõhiselt korraldatud ja puhtal energial toimiv ühistransport ja laenuautod on loonud selle, mida 2020. aastate alguses nimetati ühe tunni Eestiks. Riik ja omavalitsused on hea ruumi peremehed, ruumi planeeritakse inimkeskselt ja tõhusalt. Tänu sellele, et ehitatud ruumile on tervikuna lähenetud pikaajalise ja süsteemse ruumiloomega, on Eesti võitnud rahaliselt: maad ja loodusvarasid kasutatakse säästlikult. Looduslike lahenduste abil on linnadest kaotatud kuumasaared ning tänavail ei teki üleujutusi, sest vesi kogutakse parkidesse ja mikroparkidesse ning viimaks maa-alustesse mahutitesse. Ennetatakse müra, õhusaaste, kevadise tolmu, tuulekoridoride teket.

Aastaks 2040 on ehitussektori jõudlus suurenenud kolm korda ja ületab Euroopa keskmist. Sektor on atraktiivne tööandja noortele kodu- ja välismaisetele talentidele. Ülikoolide õppekavad vastavad turu vajadustele ning on tugevalt seotud praktiliste võimalustega. Tänu heale juhtimisele kiireneb sektoris uuenduslikkus: arendatakse kaasaegseid digiteenuseid ja uusi tööriistu, mis muudavad töö ladusamaks ning suurendavad lisandväärtust ja konkurentsivõimet. Levinud on tehaseline renoveerimine ja majatehased, nagu ka materjalide uuskasutus ja ringmajandus.

Aastaks 2040 on ehitamine on ringmajanduslik. Eelistatakse olemasolevate ja vanade hoonete kohandamist, renoveerimist või ümberehitamist uute hoonete ehitamisele, seda eriti linnakeskustes. Tehaseline ehitamine ja renoveerimine ühes protsesside digitaliseerimise ja automatiseerimisega on teinud ehitamise tõhusamaks, vähendanud tunduvalt jäätmeid, suurendanud jõudlust ning aidanud hoida hinnad taskukohastena. Üld- ja detailplaneeringute tegemisel on kasutusele võetud uued hindamismeetodid, mis prognoosivad iga suurema arenduse mõju nii kehastatud, kasutus- kui ka liikuvusega seotud energiakulule.