LISAD

Ehituse teekaart 2040 tugineb era- ja avalikust sektorist kogutud andmetele hoonete, ehitusmaterjalide, taristu, energiakulu, transpordisektori ja palju muu kohta. Rohetiiger uuendab andmeid igal teisel aastal ning kaasajastab vajadusel ka tekstina kirja pandud soovitusi. 

Puit- vs. betoonhoonete emissioon. Et puit- ja betoonmaterjalide võrdluse kohta küsiti teekaardi koostamise ajal palju küsimusi, selgitame, kuidas me mõõtsime nende süsinikujälge. 

Ehitusprotsessis (st ehitusplatsil) ja hoonetele nende kasutusfaasis tarnitud energias ei ole puit- ja betoonhoonetel erinevust.Mõlemas nimetatud kategoorias on hetikogused hoone ruutmeetri kohta puit- ja betoonhoonetel võrdsed.

Peamine erinevus tekib ehitusmaterjalide kaudu, mis annavad koguemissioonist u 60%.

  • Puithooned on kergemad. Sõltuvalt hoone tüübist on puitmajad 20–45% kergemad.
    • Puithoonete kergem kaal tähendab ka seda, et materjalide transpordist tekib vähem emissioone.
  • Kasutatavate materjalide proportsioonid on tähtsad. See võib mõjutada süsinikujälge igas suunas. Puitmaterjalide keskmine globaalse soojendamise potentsiaal (ingl global warming potential, GWP) on väiksem kui betoontoodetel. Samas on puithoonetes märgatavalt rohkem mineraalseid tooteid, eelkõige kipsplaate, mille GWP on suurem kui puidul ja betoonil.
    • Kõige suurema GWPga on metalltooted. Metalli on küll puit- ja betoonhoonetes kaalu järgi ühe ruutmeetri kohta sisuliselt samas mahus, aga metalli GWP on mõnedel puithoonetüübil (mitte-eluhooned) suurem kui betoonhoonetel, sest puithoonetes kasutatakse rohkem alumiiniumi, mis on väga suure GWPga.

Puidu ja betooni CO2 sidumisest. Kasvuhoonegaaside sidumise arvutused on teekaardi mudelis tehtud eraldi ja esitatud nii puidu kui ka betooni kohta.

Erinevalt mitmest teisest kasutusalternatiivist (energeetika, paberitööstus) seob ehituses kasutatav puit CO2-te pikaajaliselt. Ehituse teekaardi arvutustes on võimalik näidata Eesti ehituses kasutatava puidu kogused. Eeldusel, et süsinik (C) moodustab u 50% puidu kaalust, on leitud puidu kaudu ehitistesse seotud CO2 kogused (CO2 = 3,664 × C).

Betoon suudab niisamuti CO2 siduda. Kui teame ehitistes kasutatava betooni kogust, saame selle alusel arvutada betooni poolt eluea jooksul seotud CO2 koguse. Kasutasime vastavat koefitsienti (kgCO2/m3 betooni), mis põhineb teadusartiklil (Secretariat CEN/TC 229 « Precast concrete products », 04/2021). 
Mudel. Kui soovite arvutustega põhjalikumalt tutvuda, võtke ühendust Rohetiigriga.