2.5.4 Elurikkus ehitatud ruumis

Mida rohkem ruumi on linnades taimestikule ja rohealadele, seda suurem tõenäosus sotsiaalseks lävimiseks hoone elanike või töötajate vahel, seda rohkem ruumi on lastele mängimiseks, varjualuseks, seda rohkem võimalusi on sademevee kogumiseks ning kuumasaarte vältimiseks ning seda väärtuslikum on kinnisvara (vt ka “Pehme linn: tihedus, mitmekesisus ja lähedus argielus”, David Sim, eesti keeles 2021).

Elurikkuse säilitamise ja kasvu jaoks on esmatähtis, et optimeeriksime maa kasutust ja planeerimist. Kui me rajame ehitatud ruumi looduse arvelt, hävitame elurikkust. Ükski puu istutamine linna teise otsa ei tasanda uue äri- või elurajooni valglinnastumise kahju elurikkusele. Elurikkuse säilitamisel ja kasvatamisel on kaalukaim põhimõte: olemasoleva säilitamine ja selle järgi talitamine. Kaugelt tõhusaim viis elurikkuse säilitamiseks ja kasvuks on valglinnastumise asemel olemasolevate asumite tihendamine, et vältida praegust raiskavat maakasutust.

SOOVITUSED

Linnades on suur probleem autostumise tagajärjel tekkinud asfaldimered ja soojussaared. Soojussaarte vältimiseks või leevendamiseks tuleb hoiduda asfaldiplatside ja haljastuseta alade loomisest ning luua (või laiendada) rohe- ja sinialasid ehitatud ruumis. Soovitame Tartu Ülikooli uuringu “Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel” juhendmaterjale, kus on selgitatud põhjalikult soovitusi, mida saab kohalik omavalitsus rohepöörde elluviimiseks teha. Lugemist väärivad ka „Maastikuarhitektuuri ruumikujunduslike tehnikate kasutamine soojussaare efekti vähendamiseks Tartu linnas kolme ala näitel“ (Kuusik, magistritöö, 2022) ja “Soojussaarte hindamine Eesti linnades aastatel 2014-2019” (Märtens jt, lõpparuanne, 2020), mille kaardikihid ja -lugu on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehel. 

Üleujutuste vältimiseks ja ennetamiseks on vaja tegeleda põhjalikult imbtiikide ja rohealade suurendamisega linnades, võttes eeskuju Kopenhaageni linna juba 2012. aastal loodud, üleilmselt hinnatud plaanist “The Cloudburst Management Plan” ning tutvuda Viimsi valla Urban Stormi projektiga. Tallinna linnale koostatud “Rohefaktori” juhend tuleb ellu viia pealinnal ja iga asula peab järgima seal esitatud põhimõtteid, näiteks tuleb vältida kõvakattega pindu seal, kus võimalik, ning asendada vihmavett läbilaskvate pindadega näiteks parklates (kui neid on vaja rajada). See on omavalitsustele praktiline juhend: “Elanike liikumisvajadust vähendava ruumiplaneerimise märksõnadeks on „15 minuti linn“ ning „30 minuti maakogukond. [..] Eesti tingimustes on põhimõte oluline suuremate linnade ja linnastute planeerimisel – planeeringutega ei tohiks lubada uute ulatuslike monofunktsionaalsete elamualade teket ning juba välja kujunenud “magalate“ ja „valglinnade“ sisse või lähedusse tuleks planeeringutega (ning nende elluviimist toetava arendustegevusega) luua eeldused linnastusiseste teenus- ja ärikeskuste välja kujunemiseks. Kontseptsiooni edukas rakendamine vähendab elanike liikumisvajadust, sh autokasutuse vajadust ning sellega seoses ka parkimiseks kasutatavat maad nii avalikus ruumis kui ka elamukruntidel. Tartu linn on välja töötanud metoodika, mille alusel luuakse põhjenduslik alus parkimiskohtade normatiivi vähendamiseks kruntidel (Kalvo et al., 2022)).” [205]

Me soovitame tutvuda mõistega “elurikkus” ning sellega, kuidas maastikuarhitektuur elurikkust rakendab ja mida kujutab endast blandscaping’u oht. Väga head sissevaadet tänapäevasesse maastikuarhitekuuri ning linnalisse elurikkusesse pakub Tartu Linnavalitsuse tellitud aruanne “Tartu Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs” (Helm jt, 2022). Oluline instrument kohalike omavalitsuste kasutuses on ka keskkonnamõjude hindamine (KSH). Hea juhendmaterjal on jällegi „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (toim. Kuldna, Poom, 2017), kuid lisaks sellele on vaja teada suuremat riigi ja valla rohepöörde eesmärke ja sisu, et vältida kitsaid tõlgendusi ja otsuseid.

[205] Veiko Sepp, Merle Mägi, Heli Einberg, Aveliina Helm, Antti Roose, Maie Kiisel, Kristiina Vain, Mirjam Võsaste, Jaanus Veemaa, Garri Raagmaa. Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel. Rake (2022), lk 84–85. https://riigikantselei.ee/media/1974/download. 15 minuti linna kontseptsiooni põhisisuks on teenuste, töökohtade ja aktiivset puhkust võimaldavate rohealade kavandamine elukohalähedasena – sellisena, et need oleksid jalgsi või jalgrattal kõige enam 15 minuti teekonna kaugusel.