2.9 EHITUS

Kui planeerimine, lähteülesanne ja projekteerimine on valmis ning töö on lähtunud madalsüsinikehituse põhimõtetest, on aeg ehitama hakata. Ehitamine ise saab ehitiste süsinikujälge mõjutada suhteliselt vähe võrreldes sellele eelneva tööga. Sellegipoolest on küllaga võimalusi, et keskkonda säästa. 

Meil on võimalik märgatavalt tõsta (rahvusvahelist) konkurentsivõimet, kui oskused, protsessid, meeskonnad, tehnoloogia ja töövahendid on valitud madalsüsinikehituse põhimõtteid järgides. See parandab uuenduslikkust, sest annab selge kriteeriumi ja suuna, mille alusel uude tehnoloogiasse, protsessi või pädevusse investeerida. “Traditsioonidest, harjumustest ning info puudumisest tingituna ei rakendata piisavalt ehitise infomudelit. Vähese innovatsiooni taga võib näha traditsioonilisi töövõtumeetodeid suunatuna pigem üksikute probleemide lahendamisele kui suurepärase lõppeesmärgi saavutamisele, sh ei soodustata Lean construction (timmitud ehitus) põhimõtete ning alliansshangete rakendamist.”[228]

On vaja loodussõbralikumat ehitamist, et vähendada ehitusfaasi keskkonnareostust: vähem ehitus- ja lammutusjäätmeid, müra, tolmu, pakendeid, tarbetuid sõite veoautodega ja vähem tühja tööd. Efektiivse ehitamise aluseks on hea ettevalmistus, et mitte raisata aega ja materjale. Selle üliolulise eelduse loob tellija lähteülesandega ja projekteerimise faasis tehtud tarkade otsustega (vt ka ptk-d “Lähteülesanne ja tellimine” ja “Arhitektuur ja projekteerimine”). 

Logistika sõltub ehitusplatsi asukohast. Praegu on määrav materjali hind. Loodussõbralikumate ressursside kasutamiseks saab kasutada kohalikke materjale, mille eelised on tehastes toodetud elementide kasutamisest tulenev muutunud ehitusprotsess (kiirem ehitus, vähem jäätmeid, soodsam töökeskkond, kaitse ilmastiku eest, vähem vigu); suurem tarnekindlus; vähem tööõnnetusi, sest rohkem toodetakse kontrollitud tingimustes.

VÄLJAKUTSED

Ehituses on levinud madalama pakkumise turg, mis paneb fookuse täiel määral rahale ja kulude optimeerimisele. Hankeprotsess ei toeta keskendumist parimatele lahendustele ega lõpptulemusele.

Harilikult on ehituse ettevalmistusperiood liialt lühike. Lepingud sunnivad tööde alustamist kohe pärast projekteerimise faasi lõppemist (halvematel juhtudel isegi projekteerimise ajal), projekteerimise ja ehitamise samaaegne ajastamine ei taga efektiivsust. Lepingud ei arvesta loodusjõududega ehk sageli võideldakse loodusega, mis omakorda toob kaasa palju suurema energiakulu (nt teatud tööde sattumine talvisele ajale) või niiskuslikud riskid. Ehitusperiood on lühike ning lepinguliselt on iga eksimus karistatav trahviga, siis ei soodusta see koostööd ega uuendusi, mis on aluseks, et luua parimaid lahendusi.

Pädevat ja teadlikku tööjõudu napib nii ehitusjuhtimisel kui ka töömeeste seas. Samuti puuduvad enamikus omavalitsustes vajaliku väljaõppega spetsialistid.

Ehitusplats ei ole tervislik töökeskkond – seal on peale õuetingimuste müra, prügi ja tolm, mis kõik on tervisele ohtlikud. Kahjuks toimub ehitusplatsidel regulaarselt õnnetusi. See omakorda mõjutab ehitussektori mainet ega ole nooretele huvipakkuvaks karjäärivalikuks. Ehitusmaterjalide ressursid on piiratud ning nendega tuleb targalt ringi käia. 

VISIOON 2040 

Ehitusprotsess on kõrgtehnoloogilisem ja modulaarsem; on rohkem tehases maja(osade) tootmist, mehhaniseeritust ja automatiseeritust. Ehitus on tõhus, projekteerimisfaasi koostöö on uuel tasemel ning hilisemaid muudatusi vähe.

“Kaasaegse ehitustegevuse suund on liikuda avatud ehitusplatsilt üha enam tehastesse. See avaldab positiivset mõju ka keskkonnasäästlikkusele, aidates [..] probleeme tõhusamalt lahendada. Eestis avaldub see hetkel tugeva puitmajade ehituse klastrina, kuid ehitussektori tootlikkuse kasvu silmas pidades on oluline, et tehaseline tootmine laieneks jõulisemalt ka teistesse ehitusvaldkondadesse.”[229]

SOOVITUSED 

2.9.1 Ehitusprojektides ja ehitusplatsidel mõõdetakse süsinikujälge

Süsinikujälje juhtimisel on tarvis veenduda, et ehitusprojektis ette nähtud LCA arvutamise nõuet järgitaks ehitamisel alates materjalide valimisest kuni objekti planeerimiseni. Süsinikujälg peab katma peatöövõtja ja allhankijate töö mõju ning selle võiks näiteks peatöövõtja kirja panna. See tähendab ka täpset BIMi kasutamist, milles tuleb ära märkida valitud toodete EPD või keskmistatud süsinikujälg. Selle tulemusel jäädakse hoone projektis ette nähtud süsinikujälje piiridesse. Ehitamisjärgne teostusdokumentatsioon peab sisaldama BIMi süsinikujälje arvutust. Riik koostab konkreetse juhendi ja loob meetodi. Inspiratsiooni võib pakkuda see, kuidas energiatõhususe nõudeid platsidel järgitakse: kontrollitakse tarnitud materjale, nende soojuserijuhtivusi, kihtide paksuseid, seadmete kasutegureid jne. Eesmärk on luua selge juhis ja alus nii projekteerimise kui ka ehituse mõõtmise jaoks (näiteks kas andmete kogumine on tellija või peatöövõtja kohustus). Oluline on andmeid koguda ühetaoliselt ning need riigile ka edastada, et riigil oleks olemas kogu sektori süsinikujälje info. 

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuendab regulatsiooni, Transpordiamet ja Riigi Kinnisvara koostavad parimate praktikate alusel juhise ning näitavad tellijatena suunda, sh viivad ellu juhtprojekte koos seiramisega 
Millal: koos LCA arvutamise kohustuse ja CO₂ piirmääradega alates 2024, 2025 

2.9.2 Riik katsetab 2030. aastast fossiilkütustevabu üldehitusplatse 

Norras on esimesed edukad katseprojektid fossiilkütustevabade ehitusplatside kohta tehtud. Niisiis on see võimalik nii tehniliselt kui ka majanduslikult ning Oslos nõutaksegi aastaks 2030 emissioonivabu ehitusplatse.[230] Sarnaseid katsetusi on tehtud ka Helsingis, Kopenhaagenis ja Hongkongis. Viimases tegutseb ka ettevõte Ampd Energy, kes pakub puhta energia pankasid tohutu suurtele ehitusplatsidele. Eesti riik uurib teiste maade praktikat, masinaparke ning hakkab esimesel võimalusel katsetama fossiilkütustevabu ehitusplatse. Kui riik ei toeta ega kehtesta selget nõuet kasutada näiteks elektri- või vesinikuenergial töötavaid masinaid hoone- ja/või taristuehitusel, siis ei hakka turg seda vabatahtlikult ka ise tegema. Investeeringud uutesse tööviisidesse ja masinaparki on äärmiselt kulukad. Kõik algab riigi rahastatud juhtprojektidest. Näiteks võib riik katsetada ka kodumaist ehitusele mõeldud elektriaku tootearendust ettevõttega Skeleton. Riik peab näitama teed, kaaludes kas tootearenduse tellimist või seadmete ostmist, et neid edasi rentida või ehitusettevõtetele liisida. 

Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab välja juhised ja vajalikud muudatused regulatsioonides, Transpordiamet ja Riigi Kinnisvara koostavad parimate praktikate alusel juhise, vajadusel ka toetusmeetmed ning näitavad tellijatena suunda 
Millal: avaliku sektori ehitusplatsid aastaks 2030, erasektor hiljemalt 2040

2.9.3 Tellija peab planeerima projekti ajagraafiku selliselt, et see arvestaks tõenäoliste ilmastikutingimustega.

Suur osa ehitusaegsest energiast kulub ajutise kütte peale. Tellija võiks projekte planeerida selliselt, et soojemat temperatuuri nõudvad tööd ei jääks talve, mil ehitustöid tuleb teha soojendatud telgis, tuues kaasa ebamõistlikult suure energiatarbimise.

Kes: ehitajad 
Millal: 2023

[228] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 16. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade. Lausete järjekord on allikas vastupidine.
[229] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 13. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
[230] Selle kohta loe lisa siit.