2.8 EHITUSMATERJALID
Ehitusprotsessi kui terviku süsinikujälg on palju suurem, kui see juba praeguste teadmiste ja tehnoloogiate juures olla võiks. Sellest märkimisväärne osa kuulub ehitusmaterjalidele. Mida suurem süsinikujälg, seda olulisem on seda vähendada kas väiksema jalajäljega toote, koguse või võimalusel teise materjali vastu vahetades. Süsinikujälje vähendamisega tuleb tegeleda projekti varajases staadiumis ning optimeerida materjale nii, et suure süsinikujäljega materjalide kogused oleksid võimalikult väikesed ning võimalikult palju oleks kasutatud taastuvaid materjale.
Kõik, millest me oma igapäevast keskkonda ehitame, saame lihtsalt öelduna maa seest või maa kaasabil. Suur osa sellest materjalist ei ole taastuv (nt looduskivimid, nafta, metallimaagid) või tekib taas pika aja jooksul (kõik puiduga seonduv). Tuleb kõva häälega välja öelda, et maavarade hulk on piiratud ja nende kasutamine peab olema hoolsalt läbimõeldud ja sihipärane. Samal ajal ei paiguta me mitte alati maavarasid otse loodusest hoonesse, vaid sobiva omaduste materjali saamiseks vajame tehaselist töötlemist. See tähendab märkimisväärset energiakulu nii toormaterjali kaevandades kui ka selle transpordil vahelattu või tootmistehasesse ning toob kaasa kulutusi. Suurimad neist on seotud kuumutus-, põletus- ja jahutusprotsessidega. Kogu selle suure energiatarbimisega kaasneb paratamatult ka suur süsiniku heitkogus, eriti just tsementi ja metalli sisaldavate materjalide korral.[217]
VÄLJAKUTSED
Ehitusmaterjalid ja hoonete kehastunud süsinik on suure osakaaluga saastajad ehituses. Ehitusmaterjalidega seotud süsiniku heitkoguse osakaal on olenevalt hoone tüübist ja kasutusotstarbest isegi energiatõhusas ehitistes 20–50%, betoonkonstruktsiooniga väikeelamus kuni 97%. Mida energiatõhusam ehitis, seda suurem on (üldjuhul) proportsioon ehitusmaterjalide jalajäljel. Vaatamata hoonete energiatõhususe paranemisele on materjalidega seotud heitkogus jäänud paraku samale tasemele või isegi suurenenud.[218] Ainuüksi see asjaolu kohustab meid pöörama tähelepanu ehitusmaterjalide tootmise süsinikujälje vähendamisele, kasutama väiksema süsinikujäljega materjale ning arendama enam ringkasutust.
Ehitusmaterjalide statistikast ei piisa süsinikujälje arvutamiseks. Eesti statistika pole täielik ja annab meile praegu tooted erinevates mõõtühikutes, näiteks võib mass puududa. Süsinikujälje arvutamiseks peaksime aga teadma ka toote massi või peaks olemas olema toodete keskkonnadeklartatsioon (EPD), kus on toote süsinikujälg juba arvutatud. Süsinikujälje jälgimiseks ja selle juhtimiseks peaks tootjad tulevikus EPDde alusel välja arvutama kogu enda toodetud ehitusmaterjalide süsinikujälje. Juhul kui kasutatakse sisseostetud tooret või komponente, peaks eraldi esitama enda lisatud süsinikujälje osa. Nii tekiks meil pilt konkreetse materjali (ehitustoote) süsinikujäljest. See võimaldaks paremini langetada otsuseid süsinikujälje vähendamiseks. Teekaardi lisades toodud materjalide mahud põhinevad kättesaadaval statistikal. Süsinikujälje arvutused on ligikaudsed ja peegeldavad materjalide üleilmset süsinikujälge, mitte ainult Eestis põhjustatut.
Nende materjalide korral, mille süsinikujälg on suur ja mida on raske asendada, näiteks tsement ja teras, tuleb materjali tootmise jalajälg viia miinimumini süsinikuvaba energia kasutamise ning süsiniku sidumise ja salvestamise (CCS) kaudu. Siinkohal saab appi tulla ringmajandus, mille põhimõttel saame korduskasutada vanu teraskonstruktsioone või taaskasutada vana terast, tehes sellest ümber töödeldes uusi teraskomponente.
Suure süsiniku heitkogusega konstruktsioonimaterjalid tuleks asendada süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga, ning hinnata ja väärtustada ka kasutatava materjali süsinikuvaru. Sarnast teed on läinud mitu Põhjamaad, kus väga kiiresti tõuseb puitmajade osakaal. Näiteks Rootsis on puitkonstruktsioonil ehitatud u 90% väikeelamutest ning 20% korrusmajadest, lähiajal on eesmärk viia korrusmajade osakaal 30% juurde.[219] Kergemate ehitusmaterjalide kasutamise eeliseks on ka tunduvalt väiksem süsinikujälg nende transportimisel, vundamentide rajamisel ning monteerimisel, seega on väiksemad ka rahalised kulud.[220] Soomes tehtud võrdlusarvutustest nähtub, et näiteks korruselamu puitkarkass on u kaks korda väiksema süsinikujäljega kui betoonkarkass ning seob atmosfäärist u 150–300 kgCO2e iga brutopõrandapinna ruutmeetri kohta.[221] Siiski tuleb erinevatest materjalidest hoonete võrdlemisel olla tähelepanelik, et kõik ehitisele esitatavad (põhi)nõuded saaks projekteeritud ja täidetud ehituslike lahendustega.
Hoone komponentide süsinikuvaru on oluline. Süsinikuvaru (süsinikulao) hindamisel tuleks lähtuda materjalidest, kus süsinik on salvestunud atmosfäärist CO2 neeldumise tulemusena (puit kasvamisel ja betoon karboniseerumise tulemusel). Sinna hulka ei kuulu süsinikku sisaldavad tooted (nt plastid), mis on valmistatud fossiilsete materjalide baasil. Süsiniku kogumise ja säilitamise arendamine on investeeringumahukas ettevõtmine. Üldjuhul tuleb kõigepealt CO2 teiste gaaside hulgast eraldada, veeldada ja siis transportida kas looduslikesse või tehislikesse hoidlatesse. See kulu lisandub ehitusmaterjali hinnale ja sealt ka ehitise hinnale. Niisamuti on praegu kulukam tootmiseks vajalike süsinikuvabade energiaallikate, eelkõige kütuste laialdane kasutuselevõtt. Siiski võimaldaks CCS kasutada edaspidi süsinikuvaba betooni, eriti kohtades, kus betooni asendamine on keerukas (nt pinnasega kokku puutuvad vundamendid ja põrandad, soklid, märgruumide või märgumise riskiga konstruktsioonid ja piirdetarindid, paljud rajatised).
Eesti elukeskkonna põhiprobleemid puudutavad inimeste kogemusi, teadmisi, praktikaid ja kvalifitseeritud tööjõudu. Aastakümneid on ülekaalukalt ehitatud suure süsinikujäljega betoon- ja kivimaju, nende konstruktsioone osatakse arvutata, teatakse hästi ohte ja võimalusi ning on olemas hulgaliselt tüüpsõlmi ja -lahendusi. Puitmajad on seevastu olnud aga tõrjutud olukorras, mistõttu pole ka piisavalt juhend- ja infomaterjale, kogemusi ega tunta võimalusi, mida puit pakub. Kõigele lisaks on ehitussektoris üleüldised probleemid tööjõuga: napib nii juhte, insenere kui ka oskustöölisi. Tööjõu ettevalmistus ehitussektorile on kahtlemata ebapiisav.
Tegeleda tuleb Eesti ehitusmaterjalitööstuse süsinikujälje määramisega. Nii nagu eespool kirjas, peaks see tuginema ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonide (EPD) andmetele ja kajastama nii üleilmselt kui ka Eestis tekkivat tootmise jalajälge, sest suur osa ehitusmaterjalide toormest või komponentidest imporditakse. Iga ettevõte peaks arvutama enda tekitatud süsinikujälje. See annaks olemasolevast pildi ja võimaldaks rakendada meetmeid jalajälje vähendamiseks ehitusmaterjalide tööstuses.
Risk: suurema süsinikujäljega toodete import väljastpoolt Euroopa Liitu. Kui väiksema süsinikujäljega ehitusmaterjalid ja tooted võivad olla kallimad ning suurema jalajäljega tooted võivad olla odavamad, mis motiveerib turgu esimest teisele eelistama? Miks osta kallimaid asju, kui saab odavamalt ? Ehkki Euroopa Liidu ja riikide õigete otsuste korral hinnad ühtlustuvad, on lähitulevikus vastuseks Euroopa Liidu regulatsioon. Lähiaastail valmib Euroopa Liidu tasandil kaks olulist akti.
Digitaalse tootepassi (DPP) loomine füüsilistele toodetele Euroopa Liidu turul on Euroopa Liidu tasemel plaanis (2023. aasta alguses olid käimas ökodisaini määruse läbirääkimised, sh arutati DPP nõudeid). Plaanitakse luua Euroopa Liidu DPP-register, mis oleks detsentraliseeritud süsteem: iga riik kogub ja edastab andmeid ise. Eestist osaleb 2023.a alguses läbirääkimistel Keskkonnaministeerium. Eesti seisukohtade järgi peaks digitaalne tootepass olema seotud ehitise digitaalse logiraamatuga (ELi kontseptsioon, millele Eestis vastab ehitisregister) ja soodustama ehitise infomudeli (BIM) kasutust sektoris. Eesti teeb ettepaneku ühtlustada ELis ehitiste klassifitseerimise nõuded ja võtta õigusaktis aluseks avatud ühtlustatud standarditel baseeruv rahvusvaheline ehitiste klassifikatsioonisüsteem (ingl Construction Classification International, CCI), mis sisaldaks peale ehitustoote põhiomaduste ka infot selle keskkonnamõju kohta. See pole aga kõik.
Süsiniku piirimeede seab Euroopa Liidu väliste toodete tootmise heitele hinna, mis on võrdsustatud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) hindadega. Soovitav tulemus on aidata vältida kolmandate riikide saastavamaid tooteid ja seega süsinikuleket. Süsiniku piirimeetme (ingl Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) mitmed detailid on lahtised ja lõplikku teksti 2023. aasta alguses pole. Euroopa Parlament soovis, et CBAMi üleminekuperiood oleks 2026. aasta lõpuni ja et CBAM rakenduks lõplikult 2032. aastaks.
Samal ajal on ELis käivitatud toodetes sisalduva süsiniku määramise meetodi väljatöötamine, mis võimaldab toodetele kehtestada nii KHG mahukuse vaikeväärtused kui ka tootjatel välja arvutada täpsed KHG mahukuse väärtused.
VISIOON 2040
Ehitusprotsess on kõrgtehnoloogilisem ja modulaarsem, rohkem on tehases maja(osade) tootmist. Me teame nii kodumaal toodetud ehitusmaterjalide kui ka imporditud toodete süsinikujälge. Hoone ehituselementide korduskasutus läbi ehitise demonteerimise on projekteerimise loomulik osa.
VÕIMALUSED
Tsemendi tootmise süsiniku heitkoguse vähendamine. Tsemenditootjad saavad süsinikujälge vähendada, kasutades klinkri kuumutamisel taaskasutatavaid materjale; kasutada efektiivselt klinkriahjude jääksoojust; asendada tavapärane lubjaklinker teiste materjalidega; tootmisel tekkivad heitegaasid kinni püüda ja suunata nad keemiatööstusesse toorainena, asendades niimoodi kaevandatavad materjalid taaskasutatavatega. Suurim CO2 põhjustaja on karbonaatsete kivimite põletamisel põhinevate sideainete (tsement, lubi) tootmine. Sellistes protsessides tekib umbes ⅔ süsiniku heitkogusest kaltsineerimisest ning ⅓ protsessi toimumiseks vajaminevast energiast. Viimast osa heitest on võimalik vähendada, asendades fossiilsed energiaallikad näiteks rohelise energiaga , lisades tsemendile asendusaineks nt kõrgahjuräbu või põlevkivituhka. Samuti võib investeerida uutesse tehnoloogiatesse ning koguda tootmisel tekkiv CO2 otse tehases (ingl direct carbon capture) ja säilitada. Süsinikku saab tõenäoliselt (lähi)tulevikus koguda ja säilitada (CCS), mis võib olla lahenduseks, et vähendada suurel määral tsemenditootmisest tulenevat süsinikuheidet ning lõpuks jõuda ka süsinikuneutraalse betoonini.
Juba praegu saab tsemenditootmise süsinikujälge vähendada 40–90%. HeidelbergCement ja tema Rootsis asuv tsemenditehas Cementa, kust ka Kunda Nordic Tsement klinkrit sisse toob, andis teada oma kavatsusest rajada maailma esimene süsinikuneutraalne tsemenditehas Slitesse Gotlandil[222]. Nende eesmärk on toota aastaks 2030 tsementi nullheitega. Biokütuste kasutamise teel jõutakse isegi negatiivse süsinikubilansini ehk süsiniku neeldumiseni. Sellisel viisil on võimalik ka Eesti betoonehituse süsinikujälge vähendada. Praegu paisatakse ühe tonni tsemendi tootmisel õhku u 600 kg CO2, HeidelbergCementi eesmärk on 2030. aastaks viia see nende Cementa tehases Slites nullini.
Tsemendi ja terase väiksem süsinikujälg koos betoonitööstuse rohelise energia kasutusega võimaldab toota väiksema süsinikujäljega betooni. Soomes on juba kasutusel Lujabetoni betoonelemendid, mille süsinikujälg on 40% väiksem. Ola OY kasutatas kortermaja ehitusel 50% väiksema jalajäljega valubetooni. Sellise betooni hind on ainult 2–3% kõrgem tavalise betooni hinnast. Hoonete keskkonnamõju hindamisel tuleks arvestada ka karboniseerumisprotsessi käigus aastate jooksul betooniga seotavat CO2.
Ehitusmaterjalina kasutatava terasega on paljulubavaid arenguid. Pariisi kliimaleppega ühinenud riikide terasetootjad on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks terasetootmises süsinikuneutraalsus. Vahe-eesmärk on langetada 2030. aastaks süsiniku heitkogust 30%. Üks suurimaid terasetootjaid ArecolorMittal on seadnud vahe-eesmärgiks langetada 2030. aastaks süsinikuemissiooni 25% võrreldes 2018. aastaga. Ehituses kasutatava terase puhul on oluline võimaldada elementide korduskasutust, arvestades montaaži ja demontaažiga juba projekteerimise käigus, samuti vähendada teraselementide transpordi keskkonnamõju, sest siiani on tüüpiliselt teraselementide kasutamise koht tootmistehasest kaugel (erinevates riikides).
Kohalike ehitusmaterjalide tootmise kohta leiab näiteid mitmest paigust. Pariisi metroovõrgustiku laiendamise käigus on lähiaastatel kavas avada mitu uut metrooliini ja -jaama. Sevrani metroojaama ehitusplatsi lähedale rajati 2020. aastal põletamata savitelliste tehas Cycle Terre, mille toormeks on metroojaama rajamisel väljakaevatud pinnas ning toodanguks kvaliteetsed põletamata tellised, mis leiavad rakendust lähedalasuvates kinnisvaraarenduste siseruumides. Projekti on nõustanud looduslike ehitusmaterjalide arendusele keskendunud organisatsioon Amaco, rahvusvaheline saviarhitektuurikeskus CRAterre jt. Pariisi ja Eestit on raske kõrvutada, kuid prantslaste lähenemine ja töövõtted võivad anda uusi mõtteid. Teine näide on ehitusidufirma BC materials, kes Brüsseli metrooliini rajamisega planeerib kaevandatava materjali väärindamist ja kasutusrakenduste otsimist. Kolmas näide tuleb Genti kunstimuuseumi laiendamisest, kus BC materials arendab materjali, mille peakomponentideks on kohalikud betooni- ja klaasijäätmed. Materjalid on jahvatatud ja segatud kokku hüdraulilise lubjaga stabiliseeritud toorseguks, millest omakorda on pressitud ilmastikukindel ehituskivi. Jääkmaterjalist tellis leiab kasutust Genti kunstimuuseumi fassaadil. Ehituskivi sisaldab vaid u ⅓ kehastunud süsinikku võrreldes tavapärase põletatud savitellisega.
Leidub ka selliseid näiteid, sh Eestis, kus ehitusmaterjale mitte ei toodeta, vaid kasvatatakse. Peamiselt on tegemist erineval substraadil kasvavate mütseelide seenmaterjalidega, mis võivad suurema tiheduse korral olla sobilikud hoone seinteks (väiksemate koormuste korral ka kandeseintena) ning väiksema tiheduse korral soojusisolatsiooniks, akustilisteks plaatideks, sisekujunduseks ja paljuks muuks. Enne kasvatatud materjalide kasutuselevõttu tuleb aga panustada nende jätkuvasse arendusse ja uurimisse (omadused, kasutusohutus, püsivus jms), et jõuda sertifitseerimiseni.
Paldiskisse energiasalve rajamisega kaasneb muu hulgas suur hulk moondekivimit gneissi, mis on omadustelt sarnane graniidiga, aga mida saab kasutada ka kohaliku paekivikillustiku asendamiseks. Selle projektiga kaasneva materjali kasutamine aitab leevendada tulevast killustiku puudust ja vähendada sellega seotud kaevandamisvajadust ning graniidi importi. Tänu sellele väheneb ka süsinikujälg.
Oluline roll metallide süsiniku emissiooni vähendamisel on ringmajandusel. Vanametalli ümbersulatamine süsinikuvabal energial (näiteks rohelisel elektril baseeruval elektrikaarleek-tehnoloogial) ja taaskasutamine betoonkonstruktsioonides võimaldab vähendada ehituse süsinikujälge märkimisväärselt.
Keskkonnadeklaratsioonid on võimalus mõõta ja juhtida ehitusmaterjalide süsinikujälge. Kõik uued kasutusele võetavad ja Eestis arendatavad tehnoloogiad ja materjalid peavad olema suunatud süsiniku heitkoguse vähendamisele. Seda võimaldab tagada materjalide keskkonnadeklaratsioonide kasutamine. Teades erinevate materjalide süsinikujälje suurust, saame seda arvestada materjalide valikul. Ka suure süsinikujäljega materjalide, nagu betooni korral saame rääkida uutest tehnoloogiatest, mis tulevikus võivad tagada isegi süsinikuneutraalsuse. Hoonete keskkonnamõju hindamisel tuleks arvestada ka karboniseerumisprotsessi käigus betooniga seotava CO2-ga.
Ehitusmaterjalide süsinikujälje vähendamine, ohjates transpordi distantse. Kõige parem on valida ehituseks kohalik tooraine: väheneb vajadus kaugelt asju kohale vedada, lisaks tekib majanduslik kasu kohalikele ettevõtetele. Chalmersi ülikooli uuringust[223] selgub, et samasuguse konfiguratsiooniga hoone puhul tulevad puitpaneelide transportimisel nii rahalised kulud kui süsiniku heitkogus u 80% madalam kui analoogsete betoonpaneelide korral. Võit tuleneb toodete massist: puitpaneele saab veokile laadida rohkem, mistõttu on tarvis vähem veokeid, samal ajal on veosed ka kergemad. Meie eeldused mudelis (vt ptk “Lisad”) on järgmised: ehitusmaterjalide import 500–1000 km ehitusplatsi kauguselt, kohalik 50 km. Rohetiigri energia teekaardis tehtud prognoosi põhjal, mis arvestab kütuste puhtamaks muutumist, väheneb transpordi GWP väga kiiresti.
Väikse süsinikujäljega ehitusmaterjalid on turul olemas ja ennast tõestanud. Vaatamata võimalikele positiivsetele arengutele betooni valmistamise tehnoloogias, on meil aga juba praegu olemas materjalid ja tehnoloogia, et planeerida ja ehitada väikese süsinikujäljega hooneid. Raskeid betoonkonstruktsioone on enamikus kasutuskohtades võimalik asendada puitkarkassil või massiivpuidust konstruktsioonidega, samuti tuleks kaaluda tavabetooni alternatiivina sellest 3–5 korda kergemat mullbetooni. Heaks näiteks on ka Norrasse Bergenisse eestlaste ehitatud 14-korruseline korterelamu, mis selle valmimise hetkel oli maailma kõrgeim puithoone, kuhu on seotud 2000 tonni CO2, mis vastab 1400 auto aastasele emissioonihulgale. Lisaks omadusele siduda suurel hulgal süsinikku, on puit taastuv loodusressurss: mahavõetud metsa asemele kasvab uus, mis kasvuperioodil seob õhust süsinikku ning salvestab selle puitu. Et vähendada ehitustegevuse süsiniku heitkogust tuleb materjali valides arvestada kahe suure mõjuriga: otsese süsinikusidumisega materjalides ning asendusefektiga (suure süsinikujäljega toodete asendamine loodussõbralike materjalidega). Selle kõige eelduseks on aga vajadus lasta metsal kasvada, enne kui see maha raiutakse. Selle küsimuse lahendamine ei ole selle teekaardi eesmärk.
Tekkinud olukorra muutmiseks riigi tasandil on tähtis pöörata märgatavalt suuremat tähelepanu äriettevõtete vajadustele ja õppeasutuste pakutavale. Õppeasutustel on oluline proaktiivselt kaasajastada õppematerjale ja -metoodikat, teha rahvusvahelist koostööd eesrindlike õppeasutustega piiri taga ning valmistada ette pädevat ja keskkonnateadlikku tööjõudu. Et õppekavade ja -ainete uuendamine ning õpingud ise võtavad aega (magistriõppe nominaalkestus kaks, ehitusvaldkonna integreeritud õpe viis aastat), tuleks peale tasemeõppe uuenduste kutsuda ellu roheoskuste õpiväljundeid pakkuv täiendkoolituste süsteem ajaliselt lühema perspektiivi katmiseks.
Mistahes tooteid, tootmisliine, uut tehnoloogiat või materjale erasektor kasutusele võtab või Eestis arendab, peab üks kriteeriume olema süsiniku heitkoguse vähendamine. Järgides seda põhimõtet, ollakse paremini kooskõlas riigi nõuetega arvutada ehitiste süsinikujälge, hoida seda väiksena ning rajada madalsüsinikhooneid. Seda kindlam on ühe ehitusmaterjale tootva ettevõtte tulevik.
Looduslikud ehitusmaterjalid
Peale puidu on veel väga palju teisi, nn biopõhiseid materjale, nagu põhk, kanep, roog, lina, kork, bambus või savi. Kõik nad seovad kasvuperioodil süsinikku, kuid Eestis pole nad veel laialdaselt kasutusel. Näiteks teravili ja kanep seovad hektari kohta umbes kaks korda rohkem süsinikku kui puit ning valmivad seejuures iga aasta. Eesti Statistikaameti sõnul kasvatati Eestis 2022. aastal. teravilja 362 000 hektaril, mis tähendab, et sõltuvalt saagikusest tekkis jääkproduktina hinnanguliselt
658 000 – 1 448 000 tonni põhku. Sellest kogusest piisaks kogu Eesti uushoonestuse aastaseks soojustamiseks ja olemasolevate hoonete renoveerimiseks.
Lääne-Euroopas ja ka mujal maailmas soojustatakse põhuga mitte ainult eramuid, vaid ka suuremaid ja avalikke hooneid, sh koole, kontserdisaale ja korterelamuid. Prantsusmaal valmis 2013. aastal seitsmekorruseline passiivmaja sertifikaadiga korterelamu, mille ehitamiseks kasutati kombineeritult ristkihtpuitpaneele ja eeltoodetud põhupaneele. Euroopas on mitmeid ettevõtteid, kes toodavad puitkarkass-põhupaneele, mida on arhitektuuris võimalik paindlikult kasutada. Seinasüsteem, mis seob endas savikrohvi siseviimistluse, puitkarkass-põhupaneeli, veeauru juhtiva tuuletõkkekanga ning puitkiud-tuuletõkkeplaadi, tagab nõuetele vastava REI 120 konstruktsiooni tulepüsivuse. Kombineerituna ristkihtpuitpaneelide ja liimpuidust toodetega saab nendega ehitada korrusmaju ja avalikke hooneid. Purustatud põhku on võimalik kasutada ka puistesoojustusena, seejuures on tema vajumine vibreerimisel vähem kui 1%. Peale selle toodetakse põhust ka heli- ja soojusisolatsiooniplaate ning tuuletõkkeplaate. Paljudel looduslikel ehitusmaterjalidel on EPD, Ühendkuningriigis on välja antud isegi põhupaki EPD. Interregi projekti UP STRAW raames on veebis tehtud kättesaadavaks näiteid põhuehituse põhisõlmedest ning loodud üle 400 teemakohase artikli ja uurimustööga digiraamatukogu. Näiteid ehitatud hoonetest, tehnilist infot ja abimaterjale, koolitusi ning riiklike organisatsioonide infot leiab iga huviline European Straw Building Associationi kodulehelt.
Peaaegu igal pool Balti klindi all leidub Eestis savi. Toorsavi saaks olla laialdasemalt kasutusel, näiteks eelistatud sideainena ehitus- ja viimistlusmaterjalides. Erinevalt teistest levinud sideainetest, nagu tsement, lubi ja kips, ei vaja toorsavi energiamahukat kaltsineerimisprotsessi ning on taaskasutatav ja utiliseerimisel keskkonnale ohutu. Survetugevus ning ilmastikukindlus ei ole võrdväärne tsemendipõhiste materjalidega, aga vajadusel on seda võimalik märgatavalt parandada, stabiliseerides savitooteid looduslike komponentidega. Sisetingimustes on toorsavi sideainena kasutades võimalik ehitada vaheseinu, põrandaid, viimistleda seinu ja lagesid. Kattes savipõhiste toodetega konstruktsioone, saab parandada konstruktsioonide tulekindlust. Kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone on võimalik ehitada, kasutades erinevaid massiivsavi ehitustehnoloogiaid, nt Prantsusmaa ja Hollandi eeskujul kas käsitsi, vormiga valmistatud või pressitud toorsavitelliseid (ingl compressed earth block, CEB). Tambitud savipinnasest ehk tampsavist (ingl rammed earth) ehitatakse objektil tavaliselt seinu segu raketiste vahel tampides, aga leidub ka ettevõtteid, kes juba eeltoodavad elemente tehastes. Ka savibetooni (ingl poured earth) katsetatakse eesmärgiga leida viise, kuidas looduslike lisakomponentide abil tagada betoonisegu voolavus ja kiire tahenemine.[224] Viimistleda saab savikrohvide ja -pahtlitega kõiki enamlevinud pindu, mis ei ole otseses kokkupuutes veega.
Kanepiluust ja -kiust toodetakse ehituse tarbeks erinevaid soojustus- ja tuuletõkkeplaate ning komposiitmaterjale soojustuseks, ehituseks ja viimistluseks, kasutades sideainena savi või lupja. Pilliroog on väikse süsinikujäljega biopõhine materjal, sest erinevalt põllukultuuridest kasvab see looduslikult. Jätkusuutlikul majandamisel võiks ka see traditsiooniline ehitusmaterjal leida palju laiemat kasutust. “Bambus on kiiresti taastuv ning mitmekülgne ehitusmaterjal. Bambust saab kasutada nii postidel põhineva konstruktsiooni ehitamisel (tellingutena, katusel, karkassielementidena ja ka betooni tugevdusena) kui ka valmis toodetes. Valmis tooted hõlmavad erinevaid konstruktsiooni elemente, viimistlusi ning akustilisi ja konstruktsiooni paneele. Bambuse kasutamisel ehitusmaterjalina on palju eeliseid, sealhulgas selle head mehaanilised omadused, tõmbetugevus, elastsus ja kulutasuvus. Bambusel on suurem surve- ja tõmbetugevus kui betoonil ja ligikaudu sama tugevuse ja kaalu suhe kui terasel[225].”[226] Bambust tuleb küll Eestisse sisse tuua, nagu terast.
SOOVITUSED
2.8.1 Riik motiveerib vähendama materjalide kaevandamise ja tootmise süsinikujälge
Ehkki mõned üksikud (suured ja rahvusvahelised) ettevõtted võivad (sõnades) õiges suunas liikuda, on koduturul süsteemse muudatuse jaoks tarvis see esile kutsuda riigil. Kui keskkonnadeklaratsiooni ei nõuta või kui neid pole praktiliselt tarvis, et ehitise keskkonnamõju LCA-meetodil arvutada, siis ei juhtu midagi. Kui tellijad aga nõuavad väiksema süsinikujäljega tooteid, siis neid ka tellitakse ja toodetakse. Riik saab ehitusmaterjalide tootjatele mõeldud meetmed läbi kaaluda näiteks ehitistele süsinikujälje piirmäärade arvutamise protsessis.[227]
Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, erasektor
Millal: 2025
2.8.2 Väikse süsinikujäljega ehitusmaterjalide kasutuse soodustamine
Kui riik soovib muudatusi, peab ta turgu soovitud suunas ka reguleerima. Riik peab näitama eeskuju targa tellijana ja muutma vajadusel regulatsioone, et bürokraatia tõttu oleks võimalik ka kasutada asendusaineid betooni valmistamisel kõrgeimal võimalikul määral. Alustuseks aitavad ka juhendmaterjalid. Turul loeb materjalide, näiteks betooni hind ja kvaliteet (st vastavus nõuetele). Näiteks Soome betooniühing on välja töötanud väiksema süsinikujäljega betoonide klassifikatsiooni, kus tootjad saavad infot ning oma toodet vabatahtlikult deklareerida. Tsemendi tootmise süsinikujälge saab vähendada juba olemasolevate tehnoloogiatega.
Riik töötab välja kalkulaatori ja juhendmaterjalid; vajadusel muudetakse regulatsioone, et soodustada puhtama tsemendi tootmist või importi, samuti teistele betooni põhikoostisosadele esitatavaid nõudeid, optimeerides materjalidele esitatavaid nõudeid selle kasutuskoha järgi. Avalik sektor tellib kõigis oma uusehitistes väikseima võimaliku süsinikujäljega betooni.
Eesmärk on, et Eestis toodetaks ja/või kasutataks betooni ja puhtamat tsementi 2030. aastaks vähemalt 30% vähem ja 2040. aastaks vähemalt 40% vähem.
Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal: 2024
2.8.3 TalTech loob keskkonnadeklaratsioonide andmebaasi; riik toetab ettevõtjaid süsinikujälje arvutamisel
Hoone süsinikujälje hindamiseks, näiteks eluringi hindamise (LCA-) meetodil, on vajalik keskkonnadeklaratsioon (EPD, vt ka ptk “Energia, küte ja ventilatsioon”). EPDd muutuvad turu nõudlusele möödapääsmatuks ELis tegutseval ettevõttel hiljemalt 2030. aastal. Ehitustoote EPD koostamine põhineb standardil EN 15804, kus on sätestatud eluringi hindamise kriteeriumid ehitusmaterjalidele.
Mõnes riigis – näiteks Soomes, Rootsis, Norras – on EPD ametlikud avaldamisplatvormid (ehk programmioperaatorid) juba olemas. Eestis pole eraldi platvormi veel vaja, sest praegu see lisaväärtust ei looks. Eesti materjalitootjad saavad oma EPDd avalikustada nt ekspordituru piirkonnas (Rootsi, Norra või Soome EPD-registrites).
Küll aga on madalsüsinikehituse jaoks vaja Eesti ehitusmaterjalide CO2e heitekoefitsientide ja EPD andmebaasi. See lihtsustab LCA arvutamist ning aitab erasektorit, eriti väikeettevõtteid, madalsüsinikehitusel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks tellima sellise ehitusmaterjalide CO2e heitekoefitsientide andmebaasi loomise, rahastama ettevõttete EPDde koostamise koolitusi ning pakkuma vastavaid toetusi.
Kes: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös TalTechi ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga
Millal: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium loob muudatused ehitusseadustiku uuendamisega 2023. aasta teiseks kvartaliks, tellib ehitusmaterjalide CO2e heitekoefitsientide andmebaasi loomise (nt e-ehituse platvormile) ja teeb koolitusprogrammi 2023. aastal. Andmebaasi võib jääda haldama (ja vajadusel uuendama) Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.
2.8.4. Regulaarsed uuendused ja täiendused riiklikule ehitusmaterjalide CO2 andmebaasile
2022. aastal loodud ehitusmaterjalide keskmiste eriheitetegurite andmebaas vajab regulaarset uuendamist ja täiendamist. Hoonete süsinikujälje reguleerimisel muutub väga oluliseks arvutusandmete kvaliteet.
Esmane andmebaas on kokku pandud kasutades Soome CO2data.fi andmeid ning täidab eesmärki olla esimene toetuspunkt hoonete süsinikujälje arvutamisel, kuid pole kaugeltki täielik ega lõplik. Olemasolev LCA arvutamise eelduseks minimaalset materjalide valikut kattev andmebaas kasutab väga konservatiivseid eriheitetegureid.
Neid väärtusi tuleks korrigeerida, kasutades kohalikult kasutatavate materjalitootjate EPDs sisalduvat infot. Lisaks eriheitetegurite täpsustamisele on Eestile oluline andmebaasis sisalduvate materjalide valiku suurendamine nii puuduolevate materjalide lisamise kui ka materjalide detailsema kirjeldamise kaudu (nt võib tulepüsivuse klassi erisus anda muidu identsele tootele erineva tootmismõju).
Kasutades EPD andmeid spetsiifilist tarnijat teadmata, alahinnatakse suure tõenäosusega kliimamõjusid, sest materjali tootmise mõjudel erinevates tehastes võib olla mitmekordne vahe. Selleks et võimalikult varajases projekteerimisetapis rakendada madalsüsinikehituse printsiipe, on vaja piisavalt mahukat ja kvaliteetset, kohalikke ehitusmaterjalide keskmisi eriheitetegureid hõlmavat andmebaasi.
Kes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal: 2023. aastal. Tuginedes EPD andmebaasile saab teha esmased parandused ja täiendused. Sealt edasi vajaks andmebaas põhjalikumat uuendust iga 2–3 aasta järel, sest võib eeldada, et materjalitootjad liiguvad tempokalt heitkoguste vähendamise suunas.
2.8.5 Avalik sektor aitab suurendada puitehituse osakaalu ja vähendab bürokraatiat
Lähiaastate kõige kiiremaks ning süsinikujälge hüppeliselt vähendavaks võimaluseks on märgatavalt suurem puitkonstruktsioonide kasutamine ehitistes. Puitmaterjalid tekitavad valmistamisel väiksemal määral CO2 kui nii mõnigi teine materjal, mille toormest valmistamine nõuab rohkem energiat. (Otsustav küsimus on sellisel juhul jätkusuutlikult arendatud metsa varu, aga see pole siinse teekaardi ülesanne.) Puitmaterjalide kasvavat vajadust aitab leevendada ringmajandus, kus lammutatavast hoonest saadavaid puitelemente korduskasutatakse järgmiste hoonete ehitamiseks.
Omavalitsused saavad nõuda puitehitisi planeeringutega. Nii saab vähendada planeeringute süsinikujälge. Turg võib tahta valida puitu ehitusmaterjaliks, sest hoonetele on kehtestatud CO2 piirmäärad.
Seda tuleb soodustada, mitte takistada. Tuleohutusnõuded on äärmiselt olulised ja kõigile täitmiseks ning neid tuleb uuendada, et ka meil oleks võimalik ehitada 16-korruselisi hooneid puidust kandekonstruktsioonide, seinade ja muuga. See on võimalik Euroopas ja meie kliimaga sarnastes riikides, näiteks Norras. Küsimus on ainult regulatsioonis.
Kes: Siseministeerium, Päästeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, erasektor
Millal: 2023
2.8.6 Riik parandab sektorite puitkonstruktsioonide ja -ehitamise pädevust
Vajalik oleks välja töötada konstruktsioonide ja sõlmede tüüpsed madalsüsiniklahendused ning luua neist register, et arhitektidel-projekteerijatel-ehitajatel oleks nii konstruktsioonist kui ka materjalidest ühine arusaam. Register peaks olema dünaamiline dokument ning sisaldama ka tehaselisi renoveerimislahendusi. Oluliseks põhimõtteks hoonete projekteerimisel peab saama ehitamine kihtidena ning elementide ja detailide korduskasutus tulevikus, võimaldades liitekohtade montaaži ja demontaaži. Demontaaži peatükk koos ehitusmaterjalide tõhusa kasutuse ning jäätmetekke miinimumi viimisega võiks saada kehtiva ehitusprojekti standardi EVS 932 uuendamisel selle osaks.
Võimaldamaks puidu korduskasutust ja ringlussevõttu, tuleb hoolikalt valida puidu kasutuskohta kliimakoormuste mõttes: vältida tuleb puidu mistahes töötlemist või immutamist (erandiks võiks olla fassaadilaudis, kui ilmastikukaitse või -värv ei takista laudise hilisemat taaskasutust). Ainsaks jätkusuutlikuks puidu püsivust suurendavaks töötlusviisiks saab pidada termotöötlust, aga tähelepanelik tuleb olla kandekonstruktsioonidega, sest termotöötlus halvendab puidu tugevusomadusi. Teisalt halvenevad termotöödeldud puidu tugevusomadused ajas vähem kui töötlemata puidul. Puidu püsivuselt ning seentele vastuvõtlikkuselt töötab puidu vanus (aeg puu maha võtmisest) meie kasuks, soodustades korduskasutust. Samuti vajab puithoonete projekteerimisel senisest põhjalikumat käsitlust niiskusturvalisuse aspekt, kus keskseks teguriks on (puit)materjalide kasutuskoha teadlik ja hoolikas valik.
Madalsüsinik-konstruktsioonilahenduste registri koostamisega võiks alustada juba 2023. aastal. Renoveerimislahenduste kataloogi koostamine on juba planeeritud ning sünnib Eesti Puitmajaliidu ja TalTechi koostöös.
Et puitkonstruktsioone käsitlevaid info- ja õppematerjale on meil selgelt vähe ning meil puudub ka suutlikkus süsteemsete materjalide loomiseks ja haldamiseks, siis on üks võimalusi ja lahendusi võtta kasutusele teiste riikide materjalid. Eelkõige tasub vaadata teistes Põhjamaades väljatöötud ehitusinfot. Näiteks on Norra ehitusuuringute instituut (SINTEF Byggforsk) loonud juhendmaterjalide panga (Byggforskserien), mida regulaarselt kaasajastatakse ning mis vaieldamatult on üks Euroopa paremaid ja põhjalikumaid. Ka Soome Rakennustieto ning Taanis koostatud materjalid on väga head.
Eestis tuleks riigi tasandil teha erialaliitudega koostöölepped, tõlkida meile vajalikud materjalid ning lõimida need kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppekavadesse. Lahendustest ja nõuetest, mida materjalid sisaldavad, peaksid juhinduma ka ehitusettevõtted, KOVide ehitusnõunikud, täiendkoolitajad, järelevalvajad ning teised ehitusega seotud organisatsioonid ja inimesed. Sellisel juhul oleks kõigil ühine arusaam ehitusprotsessiga seotud nõuetest, ehitusmaterjalidest ning ehitustegevusega seotud loodushoiu aspektidest.
Kes: veavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; ülikoolid ja Eesti puitmajaklaster
Millal: alates 2024
[217] Carbon footprint for building products: ECO2 data for materials and products withthe focus on wooden building products. Toim. Antti Ruuska. VTT (2013). https://www.vttresearch.com/sites/default/files/pdf/technology/2013/T115.pdf. Kuidas püüelda tootmises väiksema süsinikujälje suunas? Vaata, kuidas soomlased arvutavad betooni süsinikujälge ja taanlaste tegevust.
[218] Tarja Häkkinen, Matti Kuittinen. Madalsüsinikehituse suunas: hindamise ja projekteerimise käsiraamat. Tallinn: ET Infokeskuse AS (2021).
[219] Rootsi puitehitusest kirjutab New York Timesis Gabriel Leigh.
[220] Anders Götvall. Transport – och montagejämförelse av prefabricerade hus i betong och trä. Chalmers Tekniska Högskola (2020). https://odr.chalmers.se/items/a9141858-9c03-4455-a720-68c159e6ef4f.
[221] Tarja Häkkinen, Matti Kuittinen. Madalsüsinikehituse suunas: hindamise ja projekteerimise käsiraamat. Tallinn: ET Infokeskuse AS (2021).
[222] Bellona Europa. The world’s first climate-neutral cement plant in Gotland, Sweden. – Bellona (02.02.2021). https://bellona.org/news/climate-change/2021-06-the-worlds-first-climate-neutral-cement-factory-in-gotland-sweden.
[223] Anders Götvall. Transport – och montagejämförelse av prefabricerade hus i betong och trä. Chalmers Tekniska Högskola (2020). https://odr.chalmers.se/items/a9141858-9c03-4455-a720-68c159e6ef4f.
[224] Mariette Moevus, Lucile Couvreur, Basile Cloquet, Laetitia Fontaine, Romain Anger, Patrice Doat. Béton d’Argile Environnemental : résultats d’un programme de recherche tourné vers l’application. Villefontaine : CRAterre (2016). https://craterre.hypotheses.org/1056. A. Pinel, Y. Jorand, C. Olagnon, A. Charlot, E. Fleury. Towards poured earth construction mimicking cement solidification: demonstration of feasibility via a biosourced polymer. – Materials and Structures (50, 2017, 224). https://doi.org/10.1617/s11527-017-1092-9. Vt lisa ka siit.
[225] Carbon impact of bamboo. Architecture 2030. https://materialspalette.org/bamboo/.
[226] Elina Liiva, Helena Rummo, Renee Puusepp. Hoone jalajälje vähendamine kasutades taastuvaid ressursse ja ringmajanduse põhimõtteid. EKA: Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK (2022), lk 8–9. https://media.voog.com/0000/0049/3471/files/S%C3%BCku_Hoone%20jalaj%C3%A4lje%20v%C3%A4hendamine.pdf.
[227] Loe lisa siit.