1.8.4 Tervis ja ehitatud ruumi seos

Ehitatud ruumi mõju tervisele on võimalik mõõta ja seda ongi tehtud. Tulemused aga tõendavad, et mõju pole hea, seetõttu peab olukord muutuma. Tervislik elukeskkond linnas ja maal kattub süsinikujälje vähendamisega: tehes viimast, saame saavutada ka esimese.

Tervislikku ruumi on teadlased piisavalt käsitlenud, et seda objektiivsetes terminites kirjeldada ning kokku võtta selle head ja halba mõju inimestele. Keskkonna mõju füüsisele on enamat kui pelk saastunud õhk või lärm – need põhjustavad Eesti linnades sadu enneaegseid surmasid.

Ehitatud ruumi planeerimisel ei ole tervis leidnud Eesti riigis ja omavalitsustes vajalikku käsitlust, see ei peegeldu üheski riiklikus ruumipoliitikas (sest neid pole) ega tervisepoliitikas (puudub linnaline liikumine). Ehitatud ruumi mõjust inimeste füüsilisele tervisele ja vaimsele tervisele kirjutab Eesti inimarengu aruanne 2023. Probleem on avaliku sektori puudulikus teadmises, juhtimises ning tellimises. “Eesti linnastunud elukeskkonna üks juurprobleeme on autokeskne planeerimine.”[74] Autoga sõites on metsad ja veekogud kättesaadavad 20–30 minutiga pea igas Eesti otsas. See võtab kokku probleemi olemuse: looduse kättesaadavus eeldab autosõitu. Kindlasti ei ole meil piisavalt palju loodust linnades, see on piltlikult öeldes mulje autoaknast välja vaadates: me eeldame, et loodus on meie ümber ja inimesed viibivad palju looduses. “Ometi on uuringud näidanud, et see eeldus on eksitav. [..] Rohealadel on vaimset tervist taastav mõju – veres väheneb kortisoolitase, veresooned täituvad hapnikuga ning me tunneme end lõõgastunult ja rahulolevalt.”[75] Mitmed uuringud näitavad ka veekogude tervislikku mõju.[76]

Valglinnastumise ja autokeskse planeerimise kahju tervisele

Õhusaaste on Eesti linnades probleem, sest meil on liiga palju autosid. “Õhusaaste on kõige olulisem keskkonnast tulenev risk meie tervisele. [..] Tallinna ja Tartu kesklinna lasteasutuste vahetus läheduses on avalikus kasutuses või asutuste töötajatele mõeldud parkimiskohad, mis saastavad laste mängimise ja liikumisruumi ning mõjuvad tervisele negatiivselt. Paljudes Euroopa riikides (Holland, Ühendkuningriik jne) on parkimine lasteasutuste juures keelatud.”[77]

Müra tõttu sureb Eestis liiga vara sadu inimesi aastas.[78] Meil on vaja planeerida linnu ja taristut terviklikult, mille tulemusel väheneks autode arv alla Euroopa Liidu keskmise taseme (vt lähemalt ptk-d “Planeerimine” ja “Taristuehitus ja liikuvus”). Mis puudutab tervist, ei lahenda elektriauto müraprobleemi, sest kiirusel üle 30 km/h ületab veeremüra sõiduki kõik muud müraallikad. Samuti ei lahenda elektriauto ruumivajadust ega rehvidest tekkivat heidet. Isejuhtiv tehnoloogia on ühistranspordis ja kaubaveos väga suure potentsiaaliga, aga ei ole kindlasti lahenduseks erasõiduki või privaatse ühissõidukina, sest suurem osa auto tekitatavatest probleemidest jääb samuti lahendamata. See viib autoliikluse kasvuni koos kõigi negatiivsete välismõjudega elu- ja looduskeskkonnale, majandusele, elanikkonnale nagu

avaliku ruumi ebaproportsionaalne hõivamine autotranspordi poolt[79],
looduskeskkonna hõivamine[80],
elanikkonna liikumisvaegus[81],
õhusaaste[82],
mürasaaste[83],
suurendatud maavarade vajadus,
autorehvidest tekkivad õhus levivad peenosakesed[84] ja mikroplast[85],
transpordi suur osakaal leibkondade eelarves ja ettevõtluses,
liikuvusvaesus,
autota elanike halvendatud liikumisvõimalused,
autokasutajate haavatavus kütusehindade suhtes,
autode, varuosade ja kütuste impordi surve välismajanduse tasakaalule.

Kohalike välismõjude tõttu ei ole üleminek taastuvkütustele ega isegi elektriautodele piisav, sest elektriauto vähendab küll energiakulu ja süsinikujälge, aga ei suuda lahendada ühtegi teist loetletud probleemidest. Lõppkokkuvõttes suurendavad välismõjud ehitatud ruumi süsinikujälge, sest need ei lase tekkida tihedalt asustatud linnadel ja heal avalikul ruumil, mis on omakorda kasulikud keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele (vt ptk “Planeerimine”).

Lapsed ja igapäevane liikumine linnaruumis
Kui vaadata nende liiklusõnnetuste arvu, milles saavad viga lapsed või mis lõppevad lapse hukkumisega, võib öelda, et Eestis ei ole ehitatud ruum lastele turvaline. Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on viimase kümnendi jooksul jäänud suureks, 2022. aastal hukkus neli alaealist liikluses.[86] Uuringu järgi tõdevad nii lapsed kui ka lapsevanemad, et linnaruum ei toimi laste jaoks – muu hulgas paneb see lapsevanemaid loomuliku reaktsioonina lapsi autoga kooli ja trenni vedama. “Liikluse üldine ebaturvalisus ja teede halb seisukord on kaks peamist põhjust, mis uuringus osalenute räägitust esile kerkivad. [..] Lastega mittearvestav liikluskultuur – kaasliiklejad, autojuhid ei arvesta lastega (ei lubata üle tee; ei saa kõnniteel kõndida, kuigi on eesõigus.)”[87]

“Gill (2021)[88] toob välja, et kui lastel on vaimse tervise häired, siis on nende põhjustajaks sageli halb linnakeskkond. Liikluse intensiivsuse kasv on muutnud just laste võimalusi väljas iseseisvalt aega veeta. Autokesksete piirkondade planeerimine, mis tähendab majade ümber üha uute parkimiskohtade loomist ja uute sõiduteede rajamist, vähendab laste mängu- ja iseseisva liikumise vabadust ning surub neile peale tubased tegevused. Märkamatult on vanadest elurajoonidest kadunud staadionid, palliplatsid, metsatukad. Vajadus tunduvalt rohkem tähelepanu pöörata eri vanuses laste ja noorte, aga ka eakate mänguväljakutele nii Eesti linnades kui ka asulates on suur.

[..]

Hea jalgrattataristu olemasolu on eeldus, et lapsed saavad iseseisvalt liikuma. Viimased Euroopa terviseuuringud kinnitavad, et kõige kasulikum liikumisviis inimese tervisele on jalgrattaga sõitmine, mis võimaldab kiirelt liikuda ühest punktist teise, põletab kaloreid ja tekitab heaolutunde. Nii Eesti kui ka Euroopa linnades on pooled autosõidud viie kilomeetri pikkused. Nende sõitude asendamine jalgrattasõiduga toob suurt kasu inimeste tervisele.”[89]

Tervislik linn ja süsinikujälg

Ehitatud ruumi süsinikujälje vähendamisega on inimeste tervis tihedalt seotud. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid järgides loome head avalikku ruumi, kus tänavate ja väljakute ruumijaotus ei ole enam kaldu autode domineerimise poole. Autokeskne linn suurendab õhusaastet ja lärmi ja vähendab inimeste kohalolu tänavatel. See aga pärsib omakorda sotsiaalset lävimist ning aitab kaasa üksinduse levimisele tänapäevases ühiskonnas.[90] Selle vastu aitavadki kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, mis väärtustavad muu hulgas juhuslikke kohtumisi kõnni- ja rattateedel, ühissõidukites. Sellel kõigel on mõõdetavalt hea mõju meie vaimsele tervisele.[91] Kui tänavail on ruumi ühistranspordile, ratastele ning viimastest eraldi ka jalakäijatele, muutuvad ka need liikumisviisid populaarsemaks. Ühistransporti on siin töös põhjalikult käsitletud peatükkides “Taristuehitus ja liikuvus” ning “Planeerimine”.

Eesti praegune nn tasuta ühistransport ei ole tasuta ning selle mõjul on kõige väiksema sissetulekuga inimesed hakanud rohkem kasutama eraautot: nendeni jõuab ühistransport kõige halvemini, sest odavamad elupinnad nihkuvad kogu aeg keskusest ja ühissõidukipeatustest eemale. Uusi peatusi ja liinivõrkude arendust ei tehta, sest raha pole, kuivõrd jääb saamata piletitulu ning kohalike omavalitsuste rahastus on kahanenud alates sellest, kui “tasuta” süsteem riigis loodi. Samuti on prioriteedid mujal. Harju maakonnas on ühistransport kallim kui Helsingis, Pariisis, Prahas: kui osta pidevalt pileteid eri sõiduvahenditele ja liinidele, on hind kallim. “Leibkonna kulutused liikuvusele on suurenenud tööealise elanikkonna autost sõltuvuse kasvu tõttu, eriti maapiirkondades ja keskmisest madalamapalgaliste hulgas. Kui ÜT teenus ei vasta vajadustele[,] ei motiveeri 0-pilet tööle liikujaid auto asemel bussi kasutama.”[92]

Rohealade ja suure asustustiheduse seos tervisega

Rohealade suurendamine linnades tähendab üldiselt kolme asja. Esiteks on vaja igal pool suurendada elurikkust, taimkatet ning lisada puid. Teiseks on linnadesse tarvis eri linnaosi ühendavaid lineaarparke. Kolmandaks tuleb kodude ja töökohtade vahetusse lähedusse luua tihedalt (tasku)parke, et inimestel oleks uksest välja astudes võimalik aega veeta roheluses. Siia lisandub äärmiselt kaalukas sotsiaalne ja vaimse tervise aspekt: rohealad tõmbavad inimesi ligi, seal suheldakse üksteisega, vahetades naabri, kolleegi, tuttava, sõbra või isegi võõrastega paar sõna. See toetab inimeste vaimset tervist. Sama on võimalik ka suure asustustihedusega linnas, mis soosib juhuslikke kohtumisi, nt tänaval või ühissõidukis, kuid selleks tuleb vähendada vajadust eraauto kasutamise järele. “Hästi kavandatud linnaruum võimaldab sotsiaalset kaasatust, kogukonnatunnet ja liikumist, suurendades vaimset heaolu, vähendades stressi ning hoides märkimisväärselt kokku tervishoiukulusid.” [93]

Tegemist on praktilise lähenemisega ka kliimakriisiga kohanemisele: mida teha sagenevate ja intensiivsemate vihmavalingutega ning kuumalainetega, mida mõlemat võimendavad linnade suured asfaltväljad? Vastus peitub looduslähedastel lahendustel nagu pargid, puud ja imbtiigid. 2022. aastal võeti Tallinnas maha kolm korda rohkem puid, kui neid istutati (14 419 ja 5646).[94] Rohkem puid linnas vähendaks kuumasaarte põhjustatud suremust kuni 39%.[95]

Väljaspool linnu

Linnadest väljas, kus on metsi ja hajaasustust, tuleb tähelepanu pöörata inimeste elukeskkonna senise hävitamise vältimisele suurte sõiduteedega. Suurtele kiirustele mõeldud, eriti neljarajalised teed, hävitavad elukeskkondi kasvava autoliikluse, õhusaaste ja müraga ning lõikab asulaid pooleks või eraldab omavahel asulaid, mille vahel sai varem jalgsi või rattaga liigelda. Veelgi suurem on sellise liikluse mõju, kus ühissõidukipeatused kaugenevad kilomeetreid, mis muudab need (vana)inimestele veelgi kättesaamatumaks.[96]

Eesti ehitatud ruumi suurimaid väljakutseid on valglinnastumine ja autokeskne planeerimine. Seda on varem korduvalt sõnastatud, näiteks 2023. aasta ja 2019/2020. aasta inimarengu aruannetes. Parimad stsenaariumid on ühe tunni Eesti ja seejärel isemajandav Eesti. Viimase puhul on “terve Eesti on ühendatud raudteevõrguga, mis on üsna hästi seotud ka mitmesuguste „viimase kilomeetri“ lahendustega, mille seast saab valida sobiva ja taskukohase liikumisviisi.”[97] Ühe tunni Eestis on “põhjaliku regionaalse planeerimise tulemusena elamuarendus ja liikuvusteenused omavahel seotud, mistõttu on esmajärgus ehitatud rongiühendusega kohtadesse. Arendajatele tundus see alguses liiga piirav, aga inimesed on rahul ega igatse sõltuvust isiklikust sõidukist. Igal linnaregioonil on oma nägu ja keskused, mis töötavad ringmajanduse põhimõttel”[98].[99]

Kokkuvõte

Müra, õhusaaste ja vaegliikumise osakaal peab vähenema. Seda muudatust loob tihedamate linnade planeerimine ning loobumine neist planeeringutest ja ehitusprojektidest, mis lähtuvad autoliiklusest.

Ehitatud ruumi kujundamine nii, et autode arv väheneb, saab võimalikuks siis, kui loome tihedamaid linnu, kus kodu, kooli ja töö vahel on väiksemad distantsid (15 minuti linn) ning kuhu planeeritakse paremat ühistransporti ja säästvat liikuvust. Samal ajal on vaja vähendada autodele mõeldud taristut (nt jäetakse ehitamata maa-alused parkimiskohad). Kui säästev liikuvus on ohutu ning kiirem ja odavam kui eraautoga liikumine, eelistatakse esimest teisele. Täpsemad analüüsid ja soovitused oleme esitanud peatükkides “Planeerimine” ja “Taristuehitus ja liikuvus”.

[74] Helen Sooväli-Sepping. Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu. – Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Peatoim. Merike Sisask. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2023). https://inimareng.ee/fuusiline-keskkond-ja-vaimne-heaolu/.
[75] Helen Sooväli-Sepping. Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu. – Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Peatoim. Merike Sisask. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2023). https://inimareng.ee/fuusiline-keskkond-ja-vaimne-heaolu/. Loe lisaks Orru jt (2022) hinnangut välisõhu kvaliteedi mõjust inimese tervisele ja prognoosi aastaks 2030.
[76] Vt nt veekogu läheduse mõju vaimsele tervisele siit, kroonilistele tervisemuredele siit, üldtervisemuredele ja rahvatervisele siit.
[77] Helen Sooväli-Sepping. Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu. – Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Peatoim. Merike Sisask. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2023). https://inimareng.ee/fuusiline-keskkond-ja-vaimne-heaolu/. Vt täpsemalt Orru jt (2022) hinnangut välisõhu kvaliteedi mõjust inimese tervisele ja prognoosi aastaks 2030.
[78] Tallinna kehv õhukvaliteet põhjustab u 300 varajast surma aastas. Hans Orru. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. Tartu Ülikooli arstiteaduskond (2007). https://envir.ee/media/1975/download. Kuula Orru selleteemalist intervjuud “Terevisioonile” siit.
[79] Tallinna maakasutuse kaart sõiduteede ja parkimise ruumiga. Metapark, Spin Unit (2019).
[80] Näiteks Kose-Mäo 2+2-maantee ehitus hõivas täiendavalt ligi 3 km² asustamata metsa- ja põllumaad.
[81] Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi on Eestis väheaktiivsed 58% täiskasvanutest ja 75% lastest. Õpilaste liikumisaktiivsuse uuring 2021. TÜ Liikumislabor (2021). https://www.kul.ee/media/4233/download.
[82] Tallinna kehv õhukvaliteet põhjustab u 300 varajast surma aastas. Hans Orru. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. Tartu Ülikooli arstiteaduskond (2007). https://envir.ee/media/1975/download.
[83] Tallinnas ja Tartus tekitab müra tervisekahju, mille ümber pööramine maksab üle 150 miljoni euro. Triin Veber, Tanel Tamm, Marko Ründva, Hedi Katre Kriit, Anderi Pyko, Hans Orru. Health impact assessment of transportation noise in two Estonian cities. – Environmental Research (Volume 204, Part C, March 2022, 112319). https://doi.org/10.1016/j.envres.2021.112319.
[84] Rehvide kulumisest tekkivad peenosakesed ületavad ühe kilomeetri sõidu jooksul sisepõlemisest tekkivaid peenosakesi üle 1000 korra. Kui kiirused kasvavad ja sõidustiil on agressiivsem, on rehvikulumine veelgi suurem. Gaining traction, losing tread Pollution from tire wear now 1,850 times worse than exhaust emissions. – Emission Analytics, Tyre Newsletter (10.05.2022). https://www.emissionsanalytics.com/news/gaining-traction-losing-tread. Zhengchu Tan, Alex Berry, Maria Charalambides, Ana Mijic, Will Pearse, Alexandra Porter, Mary P. Ryan, Ropert N. Shorten, Marc E. J. Stettler, Terry D. Tetley, Stephanie Wright, Marc A. Masen. Tyre wear particles are toxic for us and the environment. Imperial College London (2023). https://doi.org/10.25561/101707.
[85] Uuringu kohaselt on autorehvide kulumine Euroopas suurim vees sisalduva mikroplasti allikas. Simon Hann, Chris Sherrington, Olly Jamieson, Molly Hickman, Peter Kershaw, Ayesha Bapasola, George Cole. Investigating options for reducing releases in the aquatic environment of microplastics emitted by (but not intentionally added in) products: final report. Eunomia Research & Consulting, ICF (23.02.2018).https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor-10/pdf/microplastics_final_report_v5_full.pdf.
[86] Vastus infopäringule. Politsei- ja Piirivalveamet (2023).
[87] Ehti Järv, Kaia Beilmann, Elis Kaljuvee. Laste ligipääsetavuse uuring (uuringu raport). Rakendusliku Antropoloogia Keskus (2020), lk 24, 26. https://www.riigikantselei.ee/media/870/d o wnload
[88] Tim Gill. Urban Playground: How child-friendly planning and design can save cities. London: RIBA Publishing (2021).
[89] Helen Sooväli-Sepping. Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu. – Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Peatoim. Merike Sisask. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2023). https://inimareng.ee/fuusiline-keskkond-ja-vaimne-heaolu/.
[90] Vt lisaks uudist uurimusest selle kohta, kuidas viimase 43 aasta jooksul on suurenenud üksindus, mis omakorda on seotud anonüümsuse kasvuga elukeskkonnas.
[91] Vt lisa selle kohta, kuidas inimeste omavaheline sotsiaalne lävimine on parimaid viise depressiooni vältimiseks siit, kuidas kogukonnatunne aitab vaimset tervist hoida siit ning kuidas tervelt ja pikalt elatud elu olulisimaid mõjutegureid on kogukonnatunne ja vahetud sotsiaalsed sidemed siit.
[92] Tasuta sõiduõiguse ja 2017-2019 a maakonnaliinide ümberkorralduste mõju analüüs. Transpordiamet (2021), lk 4. https://transpordiamet.ee/media/2992/download.
[93] Helen Sooväli-Sepping. Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu. – Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Peatoim. Merike Sisask. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2023). https://inimareng.ee/fuusiline-keskkond-ja-vaimne-heaolu/
[94] Anna Teele Orav. Tallinnas raiuti eelmisel aastal maha ligi 15 000 puud. – Eesti Ekspress (19.02.2023). https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120144408/tallinnas-raiuti-eelmisel-aastal-maha-ligi-15-000-puud.
[95] Tamara Iungman, Marta Cirach, Federica Marando, Evelise Pereira Barboza, Sasha Khomenko, Pierre Masselot jt. Cooling cities through urban green infrastructure: a health impact assessment of European cities. – The Lancet (Volume 401, Issue 10376, 18.02.2023, avaldatud 31.01.2023). https://doi.org/10.1016/S0140-6736(22)02585-5.
[96] Tiina Laura Kimmel, Eero Vabamägi. Neljarajalise Tartu maantee ehitus on muutnud Kesk-Eesti ääremaaks (reportaaž). – Postimees (02.02.2023). https://www.postimees.ee/7704721/reportaaz-neljarajalise-tartu-maantee-ehitus-on-muutnud-kesk-eesti-aaremaaks.
[97] Isemajandav Eesti. – Inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilisi valikuid. Peatoim. Helen Sooväli-Sepping. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2020). https://www.2020.inimareng.ee/.
[98] Ühe tunni Eesti. – linna ja maa tähenduse moondumine. – Inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilisi valikuid. Peatoim. Helen Sooväli-Sepping. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu (2020). https://www.2020.inimareng.ee/.
[99] Loe lisa Eesti aasta 2050 tulevikustsenaariumite kohta siit.