1.8 KUIDAS MIDA MÕÕTA?
Meil on olemas vahendid, et mõõta, kuidas inimene kahjustab oma ehitustegevusega loodust ning kuidas mõjub ehitatud ruum inimese tervisele. Samuti oskame mõõta ehitusmaterjalide, planeerimise, taristuehituse ja taristu kasutamise süsinikujälge.
Ehitiste süsiniku heitkogust mõõdetakse kogu eluringi vältel. Vaadatakse seda, kui palju üks ehitis (või taristu) mõjutab keskkonda alates maavarade kaevandamisest kuni hoone koostvõtmise ja materjalide kordus- või taaskasutuseni. Kokkuleppeline arvestusperiood on 50 aastat. Nii saame teada, kui palju avaldavad ehitised keskkonnale negatiivset mõju.
Mõõtmisel on suurima jaotusega kasutusaegne energia ja kasutusega seotud heide (ingl operational carbon) ja kehastunud süsinik (ehitusmaterjalide ning ehitamise põhjustatud süsinikuheide, ingl embodied carbon). Hoone on seda parem, mida energiatõhusam ta on ja mida väiksem on kasutusaegse energia vajadus. Mida väiksem on kasutusaegse energia süsinikujälg, seda suuremaks muutub kehastunud süsiniku osakaal.
Äärmiselt oluline on see, kuhu me hooneid planeerime, sest see määrab ära, kuidas me nendeni liigume. Kui võtame planeerimises ja madalsüsinikehituses arvesse hoone asukohta, siis teame palju kulutatakse energiat ning saastatakse loodust hooneni jõudmiseks. Nii saame hoone asukoha tingitud süsinikujälge juhtida. Asukoht (planeerimise ja liikuvuse mõttes) ei ole tehniliselt aga hoone eluringi süsiniku heitkoguse arvutamise osa, mistõttu siinse peatüki alapeatükkides käsitleme eraldi hoone, planeerimise ning liikuvusega seotud heiteid.
Toote keskkonnadeklaratsioon (ingl Environmental Product Declaration) on rahvusvaheliselt käibel süsteem, millega saab arvutada ja tõendada ühe või teise toote süsinikujälge.
Ehitatud ruumi tervisemõjud on Eestis valdavalt negatiivsed liigse autostumise tõttu. Autostumine on halva planeerimise üks indikaatoreid: autode suur hulk ja eraautokeskne planeerimine on halvendanud meie elukeskkonda liigse õhu- ja mürasaastega.
Joonis 6. Soome korrusmaja kasutamisega seotud süsinikujälg. Lõviosa moodustab hoone energiakasutus (63%), ülejäänud (37%) moodustab materjalidega seotud heide ehk kehastunud süsinik. Kehastunud süsiniku hulka arvestatakse hoone elukaare algusest lõpuni (alates tooraine hankimisest kuni hoone lammutamise ning lammutusjäätmete ladestamise või ringlussevõtuni).[54]
Joonis 7. Hoone materjali ja kasutamisega seotud süsiniku heitkoguse jagunemise osakaal hoonetüübiti. Joonisel on kehastunud süsiniku (tume värv) ja energiakulu (hele värv) võrdlus enamikes Põhjamaades, kus hinnati 60 ehitise eluringi süsiniku heitkogust. Kasutamisaegne süsinikujälg oli 2-3 kg CO2 ekvivalenti ruutmeetri kohta, materjalidest tulenev jälg oli 4-11 kg CO2 ekvivalenti ruutmeetri kohta aastas. (Puitkarkassidega hoonetel oli keskkonnamõju väiksem.[55]) Kehastunud süsinik võib olla erineva negatiivse keskkonnamõjuga.[56]
[54] Tarja Häkkinen, Matti Kuittinen, Madalsüsinikehituse suunas: hindamise ja projekteerimise käsiraamat. Tallinn: ET Infokeskuse AS (2021).
[55] Regitze Kjær Zimmermann, Camilla Marlene Ernst Andersen, Kai Kanafani, Harpa Birgisdottir. Klimapåvirkning fra 60 bygninger: muligheder for udformning af referenceværdier til LCA for bygninger. Polyteknisk Boghandel og Forlag ApS (2020). https://www.danskskovforening.dk/wp-content/uploads/2020/03/SBi-2020-04.pdf.
[56] Tarja Häkkinen, Matti Kuittinen, Madalsüsinikehituse suunas: hindamise ja projekteerimise käsiraamat. Tallinn: ET Infokeskuse AS (2021).