1.5 MIS PROBLEEMI LAHENDAME JA MIKS ME SEDA TEEME?
Kui Eesti inimesed tahavad tulevikus taskukohaseid ja kvaliteetseid eluasemeid, büroopindu, inimväärset elukeskkonda maal ja linnas ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ehitussektorit, mis pakub tööd, on viimane aeg alustada andmepõhise rohepöördega ehitatud ruumis.
Sihipärane töötamine ja arengukavad
“Eesti 2035” on riigi kõige pikaajalisem ja laialdasem strateegia, mille üks viiest strateegilisest sihist on turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine. Selle sekka kuulub ka ehitatud ruum, kus me elame ja töötame. Näiteks elamute ja mitteelamute energiatarve kasvab aasta-aastalt, moodustades 53% energia lõpptarbimisest Eestis.[26] 2021. aastal oli hoonete energiatarve 17,1 TWh-d, strateegia siht on 14,5 TWh-d. Üks selge indikaator linnaruumi kvaliteedist on ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate arv, mis 2021. aastal oli Eestis 33,9%[27], kuid 2035. aastaks on see “Eesti 2035” strateegia järgi 55%. Strateegias on kindlaks tehtud ja sõnastatud probleemid: “Vajalik on riigi suurem kompetents terviklikuks ruumiloomeks, et muu hulgas tagada kooskõla riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringute vahel ning kohaneda rahvastikumuutuste ja teiste arenguvajadustega. Paremate ruumiloomeotsuste tegemiseks peame suurendama inimeste ruumipädevust, mida toetavad kvaliteetsed ruumiandmed ja nutikamad teenused.”[28]
Meil on eesmärgid ja tegutsemise põhjused teada ning kirja pandud. Siiski puudub näiteks kvaliteetse elukeskkonna arengukava ning laialdane ja terviklik ruumipoliitika, nagu ka seda koordineeriv asutus, on vaid killustatus. Töö selle nimel aga käib ja meiegi anname selleks soovitusi (vt ptk “Planeerimine”). “Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on Eesti väljakutse see, kuidas arengukavades plaanitut kiiremini ja veel paremini ellu viia, et muudatused ei tuleks praeguste keskkonna ja kliimaga seotud väljakutse kontekstis liiga hilja ning me ei kaotaks konkurentsivõimes neile, kes suudavad kiiremini liikuda.”[29] Lisaks on vaja “kiirendada märgatavalt investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse osas, kuna siin tehtud meetmed toovad pikemaks perioodiks mitte üksnes KHG heitkoguse vähendamise, vaid ka rahalise sääste ning samuti vähendavad vajadust investeerida uutesse energiatootmisvõimsustesse”.[30]
Ehitatud ruumi üleilmsed väljakutsed
Ehitatud ruumi süsiniku heitkogus kasvab, on ületanud COVID-19-eelse taseme ning moodustab u 39% globaalsest CO2 heitkogusest.[31] Keskmiselt 28% kogu süsiniku heitkogusest annab hoonete kütmine ja elekter, 11% kogu planeedi süsinikuheitest on kehastunud süsinik: hoonete ja ehitatud ruumi materjalide toomise ja ehitamise süsinikujälg.[32] Samal ajal võib süsiniku heitkogus ulatuda kuni 50%-ni ehitise süsinikujäljest.[33] Üleilmselt ehitamine kasutab 50% kõigist kaevandatud maavaradest, kulutab 33% veetarbimisest ning annab 35% jäätmetest.[34] Euroopas tarbivad hooned umbes 40% Euroopa Liidu energia kogutarbimisest (sellest 80% on fossiilkütus) ning annavad 36% energiasektori kasvuhoonegaasidest.[35] Üleilmselt kasvab emissioonide hulk aastas 1%, kuigi selleks, et saavutada eesmärk, mille järgi maakera soojeneb kõige enam 1,5 kraadi, peaks nende hulk aastas vähenema 7%.[36]
Taanis hinnatakse ehitussektori kehastunud süsiniku osakaalu 10–20% kogu riigi omast, kusjuures 75% ehitussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogustest moodustavat justnimelt materjalid, tootmine, ehitamine ja muu, neile lisandub hoone kasutuse energiakulu. Rootsis hinnatakse kogu ehitussektori KHG heitkogust 21% kanti, millest 80% on materjalide tootmine, Soomes aga 30% peale, millest 23% on hoonete küte ja elekter ning 5% ainult ehitusmaterjalid. Arvud ja osakaalud lahknevad sedavõrd palju seetõttu, et arvutamise meetodid on erinevad. Eestis on Rohetiiger esimest korda loonud mudeli ja arvutanud kättesaadava info alusel kogu ehitatud ruumi KHG heitkogused, kasutades LCA-meetodit (vt ptk “Ehitise eluringi hindamine (LCA)”), mille järgi ei esitata ehitusmaterjalide tootmist eraldi, vaid on arvestatud LCA arvutuse sisse. Teiste Põhjamaadega saab võrrelda hoonete kütmisele kuluvat energiat: Eestis on see 53%, Soomes 40%, Taanis 40% ja Rootsis 30%.
Joonis 4. Üleilmse ehitatud ruumi süsinikujälg 2020. aastal. Vasakul on kujutatud energiavajadust, paremal CO2 emissioone. Ehitatud ruum ühes energiakuluga moodustab u 38-40% (see on juba kasvanud), ehitamine (maavarade kaevandamisest ehitusplatsideni) on u 10%.[37]
Inimeste põhjustatud kliimakriisi mõju tunneme oma igapäevaelus juba nüüd. Ehitatud ruumis tähendab kliimakriis suurenevaid jahutus- ja ehituskulusid, üleujutusi ja kuumasaari. Loodusele, majandusele ja inimesele on mõõdetavalt kahjulik valglinnastumine ja autostumine. Eesti inimarengu aruandes 2019/20 täheldatakse, et aastani 2100 tehtud kliimastsenaariumite järgi sagenevad üleujutused, kuumalained ja põuad, suureneb kaldaerosioon, ohtu satuvad kaldarajatised ning sagenevad tormid. Kui kogu planeedil elataks nagu Eestis, läheks meil vaja 3,8 maakera (2021. aasta andmetel).[38] Ehitussektori süsiniku heitkogus on 8,5% Eesti kogu CO2 emissioonist (arvutatuna LCA-meetodil, mitte tekkepõhiselt).
Joonis 5. Eesti õhutemperatuuri muutus. Eesti keskmiste temperatuuride muutus aastatel 1901–2021 suhtes aasta keskmise temperatuuriga aastatel 1971–2000.[39]
Kas puhtast energiast ei piisa ehitussektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks? Ei piisa. Küsimus pole mitte ainult selles, mis voolu seinast tuleb, vaid ka selles, kuhu, miks, millest ja kuidas me ehitame. Mida puhtam on energia, seda väiksem on süsinikujälg mistahes toodete valmistamisel, kuid puhas energia ei muuda senist raiskavat maakasutust ehk valglinnastumist, ei vähenda kasvavat autostumist, sellega seotud terviseprobleeme õhusaaste või istuva eluviisi tõttu ega paranda ka elurikkust või eluasemete kättesaadavust.
Sõltuvalt projektist kulub hoonete ehitusmaterjalidele süsinikku 20–50% kogu hoone eluringist (ehitusprotsess ise on marginaalne). Kui ka energiakasutus on vähenenud, on materjalide süsiniku heitkogus sama või suurem kui varem. Üleilmselt väheneb hoonete energiakasutus 1,5% aastas, mille teeb aga tasa ehitusaluse pinna aastane kasv, mis on 2,3%.[40] Nimekas majandusajakiri Economist kirjutas 2022. aasta sügisel, et lisaks süsiniku heitkoguse vähendamisele on vaja investeerida kohanemisse, st vähendada vajadust tarbida, aga ka valmistuda tormideks.[41] Kui tahame pakkuda inimestele kvaliteetset elukeskkonda, taskukohast eluaset, hoida ehitussektorit rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena ning vähendada ehitussektori negatiivset keskkonnamõju, peab Eesti ehitussektor vähendama kasvuhoonegaaside hulka ehitise kogu eluringi ulatuses.
Eesti ehitussektor vajab nüüdisajastamist, et püsida elujõuline nii kodu- kui ka välismaal. Kui targalt me töötame, kui palju me oskame luua toodetele-teenustele lisandväärtust ning kui palju me saame selle eest raha küsida? “Ehituse pikk vaade 2035” on neid küsimusi põhjalikult lahanud, kuid see on suur ülesanne. Riikide ja linnade kliimaneutraalsuse tähtajad erinevad, kuid rahvusvaheline turg on meil ühine. Kui me ei tee rohereforme süsteemselt selge teekaardi alusel ja tulemusi mõõtes, haaravad välismaised konkurendid uutele mõtteviisidele, nõudmisele ja tehnoloogiatele rajatud konkurentsieelisega turuosa endale. Alustada tuleks koduturust, mis on meil endiselt madalaima pakkumise turg. Eelarved on kõigile olulised. Keskkonnavaenulike ressursside madalam hind võrreldes säästlikega ei vii meid ei kõrgema lisandväärtuse, paremate hindade, toodete, palkade ega loodussõbralikuma ehitussektori suunas (vt ka ptk-d “Ehitusmaterjalid”, “Lähteülesanne ja tellimine” ja “Arhitektuur ja projekteerimine”).
Kvaliteetne linnakeskkond on väikese süsinikujäljega ehitatud linnaruum. Hea avalik (linna)ruum on kasulik majandusele, ühiskonnale ja loodusele. Hea linnaplaneerimine tähendab paljuski optimaalset maakasutust: me ei raiska ruumi ega ehitusmaterjale. See tähendab asustustiheduse suurendamist (rohkem lähestikku elamist) nii Tallinnas kui ka Valgas, nii suurenevates kui ka kahanevates linnades. Tihedalt ehitatud hooned muudavad tõhusaks kommunikatsiooni, elektrivõrgu ja veevärgi rajamise, sest piltlikult öeldes teenindab üks maa-alune toru rohkem majapidamisi kui ühte-kahte. Kõik see vähendab süsinikujälge. Tihe hoonestus tähendab omakorda väikseid distantse, sest elumajad, töökohad, koolid, avalikud ja muud teenused ei asu üksteisest sedavõrd kaugel, et ainus ratsionaalne sõiduviis on auto. Jalgsi, ratta või ühistranspordiga liikumine muutub ohutumaks ja eelistatumaks, kui see on praegu. See vähendab omakorda autostumist ja autoliikluse süsinikujälge, mis tekib nii mistahes kütuse energiast kui ka autorehvide kulumise tõttu lenduvatest peenosakestest, mis linnades ületab kütusest tuleva õhusaaste (vt ptk “Taristuehitus ja liikuvus”). Nii pole vaja rajada senises mahus autodele uusi sõiduteid. Kui riik planeerib elektriautodele laadimispunkte, tuleb kokku leppida milline on autostumise määr tulevikus: kas on see 300 või 400 autot 1000 elaniku kohta praeguse Euroopa ühe kõrgeima suhtarvu asemel (ligi 600 autot 1000 elaniku kohta)? Andmepõhised ja teadmistest lähtuvad otsused annavad ratsionaalsed võimalused maakasutusele ning hoiavad ära taristuehituse materjalikulu.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ei tähenda kõrge hinnaga ehitust. Praegu valitseb avalikus sektoris seisukoht, et kvaliteetne ruum võrdub kuluka ruumiga.[42] Kvaliteetne ruum ei ole kallis ruum ega vastupidi. Kvaliteetne ehk läbimõeldud ja avalikke huve arvestav ruum on taskukohane kui laiendada fookus kogukuludele: liikuvus, ligipääsetavus hoonele, kasutus, korrashoid, tervis, kütteenergia, hoone kohandamine kasutusvajaduste järgi jms. Head asjad on sageli kallid kitsas tähenduses ja lühikeses perspektiivis kui vaadata üksnes soetus- või rajamishinda. “Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. [..] Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.”[43] Kvaliteetne ruum on tark ruum. See algab küsimustega: miks ning mis alustel me midagi tellime? Süsinikujälje vähendamine ei too automaatselt kaasa kvaliteetset ruumi ega paremat ruumiloomet, kuid nende vahel on palju kattuvusi (vt ka ptk “Planeerimine”, võimalused).
Mis kasu sellest kõigest loodusele on? Maailm meie ümber mõjutab Eesti majandust ning tehnoloogiate kättesaadavust. Eesti majandus, loodus ja inimene on meie, Eesti inimeste mure. Meie planeerime, tellime ja ehitame hooneid ja taristut, mis on head või halvad meie inimeste elukvaliteedile, majandusele ja loodusele. Dokumendi “Ehituse pikk vaade 2035” hinnangul on põhiprobleemid tervikliku elukeskkonna arusaama ning pika vaate puudumine. See kattub siinse teekaardi analüüsiga. Elukeskkonna pika vaate puudumisel on süsiniku heitkogustele arvestatav mõju. Kui kohalikud omavalitsused jätkavad praegust üldist suundumust lasta linnadel laiali valguda, selle asemel et neid tihedamaks ehitada, ja näevad endiselt peamise liikumisviisina eraautot, on see suuremas süsiniku heitkoguses, energiatarbimises ja halvemas inimeste tervises mõõdetav kahju. Valglinnastumine suurendab sõltuvust autost, mis tingib inimestele suuremad kulud, tekitab liikumisvaegust ja terviseprobleeme, nagu rasvumist ning südame-veresoonkonna haigusi. Valglinnastumine ja autostumine on avaliku sektori planeerimisotsuste tagajärg. Selle kasv või peatamine sõltub meie otsustest, mis mõjutavad otseselt inimeste rahakotti ja tervist ning meie loodust: miks, kuhu ja kui palju ehitame?
Suurimaid rohepöörde takistusi ehitatud ruumis on plaani puudumine. Ehitussektoril on tervikuna vaja saada riigilt selgus, milline ettevõtluskeskkond neid ees ootab. Uuendatud regulatsioonidega, toetuste, maksude ning targa tellija eeskujuna on tarvis luua ettevõtluskeskkond, mis annab ettevõtetele kindluse hakata tegema otsuseid ja investeeringuid, mis vähendavad süsinikuheidet. “Pika visiooni puudumine takistab riigi konkurentsivõime arengut.”[44] “Ehituse pikk vaade 2035” ja siinne teekaart täheldavad ühiseid probleeme, nagu elukeskkonna pika vaate puudumine, targa tellija põhimõtete ja nende rakendamise puudumine, keskkonnasäästlikkuse ja -tõhususe probleemid, ekspordi kasvu aeglustumine, vähene avatus innovatsioonile, kehv tööviljakus (tootlikkus) ja ehitussektori halb maine (vt ka ptk “Juhtimine”, ruumiloome).
Ehitussektoril on rohepöördeks vaja selget teekaarti. Ehitatud ruumi tegijad vajavad rohepöördeks selget arusaama ning tegevusplaani ajateljel, et ettevõtjad usaldaksid investeerida uutesse tehnoloogiatesse, luua uusi ärimudeleid, koolitada ja palgata inimesi ning luua madalasüsinikehituse strateegiaid. Ehitussektori eripärasid arvestades saab selle kindluse ainsana anda riik. Üleskutseid on näha nii analüüsidest kui ka kõlanud erasektorist (ka ehituse teekaart 2040 ise on erasektori algatatud). Praegu pikaajalisimas kehtivas riiklikus strateegias „Eesti 2035” kirjutatakse, et tulevikus “järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid [..], avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad ligipääsetavuse. [..] Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt”.[45] Siinne teekaart aitab seda eesmärki täita. Rohepoliitika eksperdirühma raport (2022) soovitab “[t]öötada välja hoonete elukaarepõhine CO2 hindamise metoodika ja juurutada see esiotsa avalike hangete puhul. [S]ee suunaks avalikke investeeringuid väiksema jalajäljega ehitusmaterjalide kasutamise suunas, vähendaks ehitusjäätmete teket, parandaks jäätmete ringlussevõttu ja võiks vähendada ka indutseeritud transpordist tulenevat heidet”.[46] Ehitusjäätmed tuleb suunata taasringlusesse. See kõlab kokku ka Riigikantselei juures 2018. aastal tegutsenud ruumiloome ekspertrühma lõpparuandega, kus tõdeti samuti, et “[r]uumipoliitika eesmärkide tagamisel peab kaalukate ruumiotsuste tegemisel hindama ka pikaajalisi sotsiaal-majanduslikke mõjusid, sh arvestama ehitiste kogu eluringiga – ehitamise, kasutamise, korrashoiu ja lammutamisega; väärtuste juurde loomise ja säilitamisega ning asukohast tulenevate mõjudega”[47].
Kas turg ei saa end ise reguleerida? Ei saa. Me raiskame väärtuslikku aega, kui laskume poliitilisse arutellu selle üle, kas riigil on roll ehitussektori rohepöördes ja kui suur see on. Ruumiloome – planeerimisest ehituseni – on oma eripärade tõttu niigi tugevalt reguleeritud valdkond. Paljud Euroopa riigid on juba viinud sisse nõude mõõta ehituse süsinikujälge ning seadnud piirmääradki – seda nõuab Euroopa Liit aastaks 2030 niikuinii. Lisaks on näiteks Oslos juba olemas fossiilkütustevabade ehitusplatside nõue. Riik on suur tellija, olgu tellimuseks hooned või taristu. Kui tellida targalt, saab luua töökohti ja parandada majanduskasvu. “Ehitussektor loob uusi töökohti, toetab majanduse jätkusuutlikku arengut ning selle kaudu on võimalik adresseerida regionaalseid, sotsiaalseid, kliima, kultuuripärandi ning energeetikaga seonduvaid väljakutseid, mistõttu omab sektor valitsuse poliitikaloomes olulist rolli.”[48]
Ehitussektori regulatsioonide sisu on kliimakriisi tõttu uuendamisel. Seetõttu peab riik mõjutama turgu ja aitama rohepöördele kaasa nii teadmiste, tööriistade kui ka nõudluse tekitamisega selgete reeglite ja loodussõbralikku ehitust loovate hanketingimuste kaudu. Avalik sektor peab seda tegema koostöös erasektoriga, kuid selgelt protsessi juhtides. Meil on vaja tuua igapäevasesse projekteerimis- ja ehitustegevusse CO2 arvutamise põhimõtted ning valdkonnas kokku leppida saavutatavad tasemed. Riik saab olla heaks toeks nende väljatöötamisel, levitamisel, kasutusele võtmisel ning samal ajal nõuda CO2 arvutamist juba ehitiste ja taristu projekteerimise faasis. Riik on loonud CO2 kalkulaatori ja hoone eluringi hindamise põhimõtted.[49] Nii meetodid kui ka tehnoloogiad on pidevas arenemises, kuid oluline on teha algust ning luua süsteem tulevikukindlalt, nii et uuendused muudavad hindamispõhimõtted ja kalkulaatorid paremaks, mitte ei nõua ehitussektorilt pidevat ümberkorraldamist ega -koolitusi.
[26] Lõpptarbimisse arvestatakse elekter, kaugküte, kaugjahutus ja kütused.
[27] Ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osatähtsus hõivatutest %. – EE01: arengustrateegia „Eesti 2035‟ tegevuskava mõõdikud. Statistikaamet (2021). https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__saastev-areng/EE01.
[28] Arenguvajadused: kultuuriruum ja elukeskkond. – Strateegia “Eesti 2035”, arengukavad ja planeering. Vabariigi valitsus. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused#kultuuriruum.
[29] Rohepoliitika eksperdirühma raport. Koost. Lauri Tammiste. Riigikantselei (07.04.2022), lk 13. https://www.valitsus.ee/media/4870/download.
[30] Siim Meeliste, Lauri Tammiste, Olavi Grünvald, Kerli Kirsimaa, Karina Suik, Madis Org.Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (2019), lk 7. https://www.sei.org/wp-content/uploads/2019/10/aruanne-net0-sysinik-2050-191010.pdf.
[31] City Policy Framework. Carbon Neutral Cities Alliance, One Click LCA, Architecture 2030 (2022). https://www.embodiedcarbonpolicies.com/.
[32] Communicating the Importance of Embodied Carbon and Bio-based Materials in the Built Environment: Factsheets. IEA (2022). https://carbonneutralcities.org/wp-content/uploads/2022/06/3.d.-Comms_Embodied-carbon_Biobased_Factsheets.pdf.
[33] The Embodied Carbon Review. Bionova Ltd (2018). https://www.oneclicklca.com/embodied-carbon-review/. Lisalugemist Sartori ja Hestnesi uuringust siit, Rameshi jt uuringust siit ning Huangi jt uuringust siit.
[34] Nikolaus J. Kurmayer. The race to track and eliminate ’embodied’ emissions from buildings. – Euractiv.com (10.11.2022). https://www.euractiv.com/section/energy-environment/news/the-race-to-track-and-eliminate-embodied-emissions-from-buildings/.
[35] Energy performance of buildings: climate neutrality by 2050 (pressiteade). Euroopa Komisjon (09.02.2023). https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20230206IPR72112/energy-performance-of-buildings-climate-neutrality-by-2050.
[36] Record-breaking carbon emissions, and more — this week’s best science graphics. – Nature (15.11.2022). https://doi.org/10.1038/d41586-022-03721-5.
[37] Allikas: Tracking Clean Energy Progress: Assessing critical energy technologies for global clean energy transitions. IEA (2021). https://www.iea.org/topics/tracking-clean-energy-progress. Vt ka: Patrick Henry. Why building greener is crucial to meeting Paris climate targets. – World Economic Forum (01.11.2021). https://www.weforum.org/agenda/2021/11/green-building-global-warming-climate-change/.
[38] Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg. Koost. Magnus Piirits. Arenguseire Keskus (2023). https://arenguseire.ee/raportid/eesti-ja-euroopa-elanike-keskmine-keskkonnajalg/.
[39] Ed Hawkins. Temperature change in Estonia. Andmed: Berkeley Earth, NOAA, UK Met Office, MeteoSwiss, DWD, SMHI, UoR, Météo France & ZAMG. https://showyourstripes.info/c/europe/estonia.
[40] Martin Röck, Marcella Ruschi Mendes Saade, Maria Balouktsi, Freja Nygaard Rasmussen, Harpa Birgisdottir, Rolf Frischknecht, Guillaume Habert, Thomas Lützkendorf, Alexander Passer. Embodied GHG emissions of buildings – The hidden challenge for effective climate change mitigation. – Applied Energy (Volume 258, 2020, 114107). https://doi.org/10.1016/j.apenergy.2019.114107.
[41] Climate adaptation: The challenge of the age. – Economist (05.11.2022). https://www.economist.com/special-report/2022-11-05. The world is going to miss the totemic 1.5°C climate target. – Economist (05.11.2022). https://www.economist.com/interactive/briefing/2022/11/05/the-world-is-going-to-miss-the-totemic-1-5c-climate-target.
[42] Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne. Koost. Jaak-Adam Looveer, Kaidi Põldoja. Riigikantselei (2018). https://www.kul.ee/media/799/download.
[43] Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Kultuuriministeerium (2019). https://kul.ee/arhitektuur. Riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirja nr 1.1-4/56 järgi tuleks moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele ruumiotsuseid kavandades läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Aluspõhimõtted on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga, on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ja arvestavad ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna.
[44] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 10. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
[45] Strateegia “Eesti 2035” üldosa. Vabariigi valitsus (2021), lk 17. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0¤t_page=1.
[46] Rohepoliitika eksperdirühma raport. Koost. Lauri Tammiste. Riigikantselei (07.04.2022), lk 42. https://www.valitsus.ee/media/4870/download
[47] Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne. Koost. Jaak-Adam Looveer, Kaidi Põldoja. Riigikantselei (2018), lk 13. https://www.kul.ee/media/799/download.
[48] Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu (versioon 1.6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021), lk 4. https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
[49] Targo Kalamees, Kadri-Ann Kertsmik, Jarek Kurnitski, Kimmo Lylykangas, Anni Oviir, Panu Pasanen, Sara Tikka. Uuring ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamiseks Eestis. Lõpparunne. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2022). https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2022/04/Uuring-ehituse-susinikujalajalje-hindamisprintsiipide-rakendamiseks-Eestis.pdf.